Jesper Parve: Mustamäe varjud ehk miks naised domineerivaid mehi armastavad

Jesper Parve Foto: Joosep Martinson

«No on ikka naine, sättis ennast jälle mingi rikka vanamehe külje alla, et saaks endale mõnusat äraolemist lubada.» Kes meist ei oleks seda lauset kuulnud! «On ikka rahamaias plika,» kostub teiselt poolt.

Samamoodi on ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias suureks moeks naerda naiste üle, kes on koos vanema ja rikka mehega. Lisaks on ka naised üksteise vastu karmid, sest tihti võetakse šampuseklaasi taga ette sõbrannad, kes veedavad enamasti aega endast palju vanemate meestega.

Aga miks siis on kenad noored naised vanemate rikaste meestega? Kindlasti on ka mõningaid, kes kasutavadki meest rahakotina, aga tegelik põhjus on hoopis teine.

Suurem osa neist meestest on selle raha teeninud ise ja selleks, et seda teenida ning üleüldse äris olla edukas, on vaja teatud iseloomuomadusi. Ja need iseloomuomadused on just need, mis kütkestavad romantilisel ja seksuaalsel tasemel ka naisi: enesekindlus, sihikindlus, oskus probleemidega toime tulla, motiveerida teisi inimesi ja olla hea juht. Ja mida vanemaks mees saab, seda rohkem ta oskab neid iseloomujooni ka elus rakendada, ning see paistab kaugele välja. Ja see on seksikas.

Nii et ei ole mõtet hukka mõista selliseid naisi, sest enamus on just nende meestega nende iseloomu pärast. Raha tuleb teisejärgulisena.

Vaadake kasvõi uut varjude filmi. Jah, ka mina käisin esilinastusel. Ma ei ole nii pungil kinosaali veel eales näinud. Aga mis seal filmis nii erilist siis on? Väga enesekindel mees oskab naisega õigesti käituda ja teda juhtida. Ning kui naine näeb, et ta kõrval on tugev mees, kes teab mida tahab, siis see erutab teda ja ta alistub. Ning mõlemad pooled naudivad olemist. See, mis toimub filmides peale abiellumist, see ju ei huvita tegelikult kedagi.

Muidugi oli põnev vaadata, kuidas kogu saal oli naudingust uduseid silmapaare täis ja kuidas õhetavate põskedega naised pärast saalist välja astusid. Meil tekkis elukaaslasega pärast filmi põnev arutelu, et huvitav, kas see film mõjub naistele positiivselt või negatiivselt. Et kas naised lähevad koju ja vaatavad oma elu ja see ei meenuta grammivõrdki seda, mida kinos just nähtud ning see muudab nad õnnetuks. Või just vastupidiselt, selle filmi vaatamise ajal pääseb naine kuskile mujale, minema reaalsusest, kuskile fantaasiatemaailma ning selle energia pealt läheb koju ja tänab ka meest omal moel. Naised, kumb variant siis on?

Muidugi teine asi, miks ma arvan, et naistele see film meeldib, on kogu see segadus ja tunnete rollercoaster. See on ideaalne naiste lõksu püüdmise tehnika. Pisarad, seks, tüli, armastus, piits ja paljas mees vaheldumisi on midagi sellist, mis enamustel naistel silmad uduseks teeb. Natuke nagu saab ja natuke ei saa. Natuke nagu tahaks, aga samas ei tea kas tahaks ka. Paljud kindlasti ei ole selliseid tehnikaid ja vidinaid varem näinudki, mis seal filmis on, aga imelikul kombel nagu meeldivad.

Vahest tundub, et eestlaste seksuaalsus on natuke kuskile sinna Mustamäe pimedate akende ja kardinate taha peitu jäänud. Mulle meeldis kunagi Tarmo Urbi kirjeldus Brasiilia naiste kohta: «Seal tehakse kõigepealt head keppi ja siis minnakse sellest ka veel puude otsa laulma.» No eks tegelikult suriseb kõigil millegi põnevama ja ohtlikuma järele, selle järele, mis on natuke paha ja keelatud. Kui asi liiga imalaks läheb, siis ei ole kellegil enam huvitav. Nendel teemadel tahetaks nagu rääkida, aga ei julgeta, sest ei teata, kuidas ühiskond suhtub.

Aga ma siiski usun, et pärast seda filmi põlevad Mustamäel tuled ilma kardinateta akendes poole hommikuni. Ja mehed, kes ei viitsi pika eelmänguga kodus vaeva näha, viige hilisel õhtutunnil naine viimast seanssi vaatama ja siis kiirelt sooja autoga koju, et ta vaid maha ei jahtuks. Tasub ära.