Psühholoog soovitab: konkreetseid nõuandeid, kuidas kohtinguäppides edukalt hakkama saada

Foto: Erik Reis / PantherMedia / Scanpix

Pole vist aega, kui pole muretsetud, kas ikka leitakse enda kõrvale see õige ja ainus inimene. Kui varasemad põlvkonnad tihti piirdusid sellega, et kuidagi leiti või lepiti kaaslasega samast külast või koolist, siis praegu näikse olukord olevat lihtsam – tänu kohtinguäppidele ja tutvumisportaalidele saab kaaslast valida justkui tervest maailmast. 

Paraku on selle pealtnäha supertoreda võimalusega koos hakatud rääkima ka ühest vaimse tervise probleemist – virtuaalkohtingute stressist ja väsimusest. Kui kohtinguäppe kord tüdinult kustutatakse ja siis uuesti kasutama hakatakse ja mitte põhjusel, et See Õige näib olevat leitud, vaid kuna äpp kulutab liialt palju aega ja kasu ei paista olevat, siis see on mainitud stressi üks märk.

Kui jõuate küll päris kohtinguteni, aga neid esimesi ja ainsaks jäävaid kohtinguid aina koguneb, enne neid ollaksegi valmis halvimaks ja kohtingud tunduvad tüütu kohustusena ja mõeldakse, et «saaks vaid ühele poole»  – samuti märk moodsast kohtingustressist.

Tüdimus justkui mitte kuskile viivast, aina korduvast, ühetüübilisest pisijutust. Päriskohtingutele kas lõpuks ei minda enam üldse või minnakse ikka sellestsamast poolkohustuslikust tundest aetuna, ei proovitagi paista enam ise võluv – sest väsimus on kogu jaksu ära võtnud. Ei taheta sisse logida, ebameeldiv tundub mõte nii sellest, et keegi on kontakti võtnud kui sellest, et (taaskord?)  keegi normaalne huvi ei tunne. Vahel tikub pähe kummitama hirm, et võib-olla kõik toredad inimesed, kes äpi abil suhet otsisid, on selle juba leidnud? Järele jäänud on vaid eriti mõttetu seltskond ja sa ise näikse olevat üks nende seast?

Äppide karm reaalsus

Selle väsimuse taga on kohtinguäppide karm reaalsus, milleks tihti valmis ei olda. 2016. aastal avaldas palju just inimeste netikäitumisele tähelepanu pöörav Pew Research Center, et kolmandik vallalisi kohtinguäppide kasutajaid pole äpi vahendusel ühelgi päriskohtingul käinud. Samal aastal avaldas Oxfordi Interneti Instituut uuringu, mille järgi enamasti võtavad kohtinguäppide ühendust mehed, neist ainult pooltele vastatakse ... Aga et ometi vastatakse meeste katsetele ühendust võtta rohkem.

Juba need kaks uuringut annavad aimu, et võib-olla ei olegi kohtinguäpid nii ideaalne võimalus inimestega kohtumiseks, nad vaid loovad mulje, et on olemas lõputult võimalikke ideaalseid partnereid, olgu siis üheks kähkukaks või mitmekümneks aastaks suureks armastuseks. See võimaluste tajumine ja neist ilmajäämise hirm aga panebki tundide kaupa võib-olla lausa iga päev võimalikku ideaalset otsima, profiile lappama. Ja kui sellest lõputust võimaluste metsast õiget ei leia või kui tundub, et ise ühelegi Õige-kandidaadile ei meeldita, siis ongi väga sant olla.

Infotehnoloogia ei tee tegelikult kõrvalejäetuse, müürililleks olemise, sobimatuks tunnistamise tunnet vähemaks, pigem võimendab seda – inimesed ju tõesti üritavad kohtinguäppides ja portaalides endast võimalikult head muljet jätta. Mõista, et pingutus on olnud asjatu ja meid lükatakse kõrvale isegi ilma, et oleks soovitud natukegi tutvuda, on raske. Lisaks on tänapäeva ettekujutus ju ka see, et See Õige peab sobima nii ideaalseks sõbraks, voodikaaslaseks, lapsevanemaks kui vajadusel rahaliseks toeks, seega on kõigil ootused päris kõrged.

Mida siis teha, kui kohtinguäppidest on tüdimus käes ja lisaks on kummitamas lootusetus, et kui lõpmatute võimaluste kohast internetist ka kaaslast ei leia, siis kust veel?

Konkreetsed soovitused, kuidas stressist üle saada

Esimene ja kõige olulisem soovitus – võta aeg maha. Logi kohtinguäpist välja senikauaks, kuni virtuaaltutvuste maailm tundub uuesti põnev ja positiivne. Tee sel ajal midagi enda heaks, mõtle endale. Pea meeles, et ennast ei tohi kaaslase otsimise protsessis ära kaotada. Vaata lemmikseriaale või uusi filme, loe, lõbutse, käi trennis, kogu elamusi (mida saad ka tulevikus uute tuttavatega jagada). Ja suhtle, väljaspool internetti. Võib-olla näib see veebitutvuste kõrval kunstlik ja vanamoeline, aga ometigi – tegelikult on võimalik tutvuda uute inimestega ka võrguvabalt. Vabatahtlike ühendustega liitumine, peod, õpingu- või töökohaga seotud tegemised, uute hobide katsetamine või see, et anda sõpradele teada, et nad võiksid teid oma põnevate sõpradega tutvustada – variante leidub.

Püüa mõelda, et niisama uued tutvused (ilma sihita kohe midagi suhtelaadset arendada) võivad ka olla toredad. Naerata inimestele kohvikus, kaupluses, hambaarsti ooteruumis,  lennukis – kui paistad teistele avatud ja sõbralik, suhtlevad sinuga meelsamini ka võimalikud Õige kandidaadid. Üldise sõbralikkuse kõrval pööra tähelepanu suhetele lähedastega – sõpradele ja pereliikmetele – kes saavad olla turvavõrgustikuna sinu kõrval siis, kui mis iganes muul rindel parasjagu halvasti läheb.

Vaata otsa kohtinguäppide reaalsusele. Et sealt leiab tõesti igasuguseid inimesi, valelikke ja siiraid, toredaid ja koledaid. Kui seda meeles pead, pole pettumused nii karmid. Kui otsustad uuesti kohtinguäppi kasutama hakata, siis vaata muidugi üle oma profiil. Ehk oled vahepeal muutunud? On ehk muutunud sinu ootused? Mõtle, mis on varasemate kontaktidega halvasti läinud – kui nad on kõik justkui sobinud sinu seatud ideaalsete parameetritega, aga sellest pole kasu olnud, siis järelikult midagi on viltu. Millised on need ootused, olgu siis välimise või sisemise ilu juures, millest sa kindlasti ei taandu? Pea ka meeles, et paljud õnnelikud paarid räägivad naljalugusid, kuidas suureks armastuseks osutunu algselt olnud ettekujutusele ideaalsest kallimast hoopiski ei vastanud.

Aga enne kui uuesti online-kohtinguellu sukeldud, vaata kindlasti endasse. Kui oled iga kord endast väljas, kui sinu saadetud teatele keegi ei vasta või vaikus saabub peale paari pealiskaudset lauset, mis võiks olla põhjus? Kui sa oled nii mures, kas oled ikka iga kord andnud endast parima, et ühe või teise võõraga suheldes iga viimane kui sõna või kirjavahemärk õige tähendusega oleks, paus kannaks just parasjagu … Kust see täiuseihalus tuleb? Ega sa ise ole alateadlikult ise eemale hoidnud päriskohtumistest – kartes, et elusa võõraga kohtumine ei ole väga mugav, võrgus tunned end vabamalt? Võib-olla oled hoopis vältinud tutvumisvõimalusi reaalses elus, sest sellisel juhul on nn korvi saamist veel raskem taluda? Kui tundub, et kuskil sisemuses on kummitamas hirm, et ehk sa üksinda ei olegi piisav ja tore, tuleb aina teistele meeldida, tuleb olla või vähemalt paista täiuslik, siis ehk tasuks kohtinguäpist puhates natuke hoopis selle teemaga tegeleda.