/nginx/o/2017/02/10/6326713t1h5d3e.jpg)
Inimesed, kes eelistavad loomulikku ilu, on kas normaalsed, liiga vaesed, et meiki osta, või kuuluvad rubriiki «joon rohukõrrelt kastepiisku ja pesen juukseid toore munaga». Kuna kõikidest nimetatutest on peavoolumeedias omajagu juttu tehtud, otsustas Arteri moetoimkond vaadata skaala teise äärde ja üles lugeda, milliseid vahendeid kasutavad tuuningnaised soovitud tulemuse saavutamiseks.
Juuksed – mõistagi plaatinablondid või eksootiliselt eebenitooni ning tingimata pikendatud ja täiendatud.
/nginx/o/2017/02/10/6326721t1hc01c.jpg)
paljud kasutavad oma unelmate minale lähemale jõudmiseks porolooni, silikooni ja tuhandeid kükke
Kulmud on rangelt piiritletud, võimalikult võimsad ja viimistletud süsimustaks pigilaadse möginaga. Vahel ka keemiliselt toonitud või lausa näole tätoveeritud. Blondi pea kõrval kargavad need uhkelt ja kontrastselt esile.
Ripsmed on igal enesest lugu pidaval pifil pikendatud – nukulik paks ja kaardus rida, mis tihti tükib nii esile, et varjutab näos kõik muu. Lisaefekti tagavad liimitavad kristallikesed.
/nginx/o/2017/02/10/6326715t1h65f6.jpg)
Nägu on kaetud nii kõva meigiga, et kui üks päev mukkimata tööle ilmuda, küsivad kohkunud kolleegid, kas midagi on tervisega lahti. Grimmimaailmast tuntud tugevate toonierinevustega kontuurimistehnikad lähevad käiku iga päev, ka basseinis ja trennis. Jumestus jätab mulje, nagu nägu helendaks või õhetaks, ning kaldub gammalt tihti piimakohvi maailma. Hele ilu on nõrkadele.
Huuled – kuigi maailmamoes annavad tooni matt punane ja nude, domineerib «pifipaletil» endiselt sillerdav roosa. Et sotsiaalmeedia piltidel apetiitsem välja näha, aetakse poseerides huuled prunti. Kui looduslikud eeldused on selleks liiga tagasihoidlikud, aidatakse julgelt süstidega järele. Tulemuseks võivad olla nn pardihuuled, ja kui need veel omakorda prunti ajada, tekib pardinäolaadne toode.
/nginx/o/2017/02/10/6326737t1h0f29.jpg)
Kuna meikimine on (aja)kulukas protsess, ei maksa imestada, kui lähenemiskatse pareeritakse hoiatusega: «Ära suudle mind, mul läheb huulepulk laiali!»
Kael – edasijõudnumad pifid saavad aru, et kui su nägu on pruun, võiks seda olla ka kael. Paraku kõik ei ole edasijõudnud pifid.
/nginx/o/2017/02/10/6326729t1hb0c8.jpg)
Nahk – kui pole suve, on solaarium! Ja kui pole solaariumi, on pruunistav kreem! Pruuniks peab piff kindlasti saama, sest vaid grillitud jume on normaalne. Pealegi näeb tume figuur peenem välja.
/nginx/o/2017/02/10/6326717t1h062c.jpg)
Küüned – siin on ilu eriti külluslikult, ja ära mitte loodagi, et sa ilma uhkete kunstküünteta üldse mingi piff oled! Pikkuse järgi võiks need jagada küünteks, küünisteks ja kombitsateks.
Väärib märkimist, et küünehooldus neelab iga paari nädala tagant tunde – proovige ise nii väikesele pinnale lillekesi maalida ja neid kristallidega kaunistada –, nii et ilu nimel ohverdatud aeg ja ebamugavus igapäevaelus väärib aplausi. Muide, kui satute kombitsküünte lähedusse, tasub etnograafilise vaatluse raames jälgida, kuidas kasutatakse näiteks mobiiltelefoni.
/nginx/o/2017/02/10/6326719t1hb47a.jpg)
Kurvid – suur osa piffe hindab siin äärmuslikkust, ideaal on võimalikult eesrindlik ja tahahoidlik, aga nii, et see kõik paikneks täiesti ebaloogiliselt kleenukesel raamil. Kuigi paljud kasutavad oma unelmate minale lähemale jõudmiseks porolooni, silikooni ja tuhandeid kükke, õnnestub eesmärk saavutada vähestel.
Rõivad – piff ei karda ennast eksponeerida ja tulemus paneb tihti pead pöörama. Moes on igasugu imelikke asju, mille ühisnimetaja on liibuvus. Endiselt on ringkonna soosingus madala värvliga püksid ja visuaalselt helded kaeluselõiked, kitsavõitu vööd meenutavad seelikud ja niiskelt läikivad nahkjad retuusid. Ja kleidid! Need alaku võimalikult madalalt ja lõppegu võimalikult kõrgelt. Ja mida rohkem litreid, kivikesi ja tikandeid – rääkimata neoontoonidest –, seda parem.
/nginx/o/2017/02/10/6326731t1ha521.jpg)
Aksessuaarid – kulinad kuuluvad asja juurde. Ehtimata kuuse all ei laula ju keegi, seda rahvatarkust teab iga piff. Tema kõrvas, kaelas, vööl ja käevangus helgib ohtralt kraami, nii et iga vastutulev oss viskub vaimustusest põlvili ja laulab serenaadi.
Mõistagi armastavad ossipifid kirglikult liiga kalleid kaubamärke, ning kui mõni selline on omandatud, siis tuleb selle logo maksimaalselt eksponeerida. Aga kuna aksessuaarimaailmas on ehe kultuskraam häbitult kõrges hinnas, peab läbi ajama koopiatega.
/nginx/o/2017/02/10/6326733t1hf5b5.jpg)
Kontsad – niivõrd sage kontsakõnd, nagu nende kaunitaride seas tavaks, tuleks juba treeninguks lugeda! Nende võime trotsida kiilasjääd, vanalinna munakive ja kivide vahesid äratab aukartust, ning seda juba ilma igasuguse irooniavarjundita.
/nginx/o/2017/02/10/6326725t1he1fc.jpg)
Instagram – kui ilu on sedavõrd palju, et lausa üle ajab, peab seda kusagil jagama! «Instas» kehtib oma ilmete, võttenurkade ja kaadrite keel, mis auväärt asjatundjate silmis kujutab enneolematut ilu, ning kindel see, et kõik ossipifid ja ossid näevad selles ideaali.
Oluline on meeles pidada, et Instagramis ei jagata pilte sellest, kuidas läbi lörtsisaju tortsutavas trollis koju Õismäele sõidetakse! Selle asemel on soosingus peoks valmistumise lõpptulemus, jäädvustused reisilt Lõunamere saartele – mis põhjendab poseerimist bikiinides – ja fotod tervislikust toidust. Ka klõpsud spordisaalist on teretulnud, aga neilgi ollakse loomulikult täiusliku meigiga, mitte näost punane ja higine. Viimane (ja üldse mitte ülearune) on muidugi ossikükk mõne BMW ees – elementaarne, Watson!
Kokkuvõttes on tegemist elustiiliga, mis elavdab majandust, pakkudes ohtralt tööd kõikvõimalikele käsitöölistele, kes neid karvakesi-geelikesi hooldama peavad. Teiseks nõuab ossipifi välimuseni jõudmine märkimisväärseid ohverdusi nii rahas, tervises kui ka ajas, ja seda võiks austada. Kolmandaks – kuigi kõrvalseisjale võib selline välimus tunduda kummaline, kannab see tegelikult endas koodi, mille lahtimuukimiseks tuleb olla kas sama liigi esindaja või ammutada abi sellest loost.
Võtkem ossipifi ajas muutuvate moevoolude ekstreemse väljendusena – meenutagem siinkohal näiteks hiinlaste kommet siduda kinni naiste jalgu, sest väikest jalalaba peeti ilusaks – ning püüdkem nende eneseohverdust nautida. Sest erinevalt raamatuhuvilistest on siin kirjeldatud ossipifi ilu ju välispidine, meie kõigi silmade rõõmuks ja hinge hüvanguks ligipääsetav.
/nginx/o/2017/02/10/6326727t1h0947.jpg)