/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6308269t1he0f1.jpg)
Isadus ei ole sugugi lihtsam kui emadus. Vahel aga käituvad mehed nagu nad oleks ise veel lapsed ja seda ka siis, kui peavad oma järglase elu eest vastutama.
Isad tunnistavad, millistest juhtumitest nad ei luba lastel emale rääkida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ask Men uuris Redditi kaudu meestelt, kui hästi või halvasti on nad lastega üksi jäädes hakkama saanud. Nagu välja tuleb, on nii mõnegi isa südamel saladusi, mida nad hea meelega naisele üles ei tunnistaks.
«Tavaliselt me teeme oma 8-kuusele beebile vanni, aga kui meil on kiire, võtan ta endaga duši alla kaasa. Mõni päev tagasi ta vingerdas mu õla peal, kukkus ettepoole, tegi õhus salto ja ma püüdsin ta 5 cm enne vanni põhja kukkumist kinni. Naine ei pea teadma, laps ei pea teadma. Aga on hea teada, et mul on kiired isarefleksid.»
«Ma lasin oma 8-aastasel tütrel autoga sõita. Auto oli kinni ja ma pidin kõvasti lükkama, tema oli roolis ja andis gaasi. Pärast kui välja saime, lasin tal preemiaks tagasi koju sõita.»
«Kord tahtis mu isa mulle ja meie sõbrale muljet avaldada sellega, et lasi mingit pihustit ja süütas selle välgumihkliga põlema. Ainult et leek läks kuidagi tagurpidi, pihustipurk süttis ja kork läks leegiga põlema. Ta ei saanud seda kustutada, viskas purgi taha aeda, kus see plahvatas ja lõhkus ühe ema lillepoti. Ja ta andis mulle mu esimese õlle, kui ema kodus ei olnud.»
«Olin liftis, noorem tütar oli süles, vanem seisis minu kõrval. Jõudsime õige korruseni, kõndisin välja, aga vanem laps mitte, nägin teda uste taha kadumas. Jooksin siis trepist üles ja sain ta järgmisel korrusel kätte, terve aja kuulsin teda karjumas.»
«Ehitasin meie vanimale lapsele maja taha metsa puuonni. Otsustasin põrandal hüpata, et tõestada, kui tugev selle põrand on. Põrand oli, aga vana tammepuuoks ei olnud. Õnneks olin siis veel noorem ja kukkumine ei olnud väga kõrgelt. Vanemad lapsed naersid kõhud kõveras ning ma pidin paar nädalat vaeva nägema, et sinikaid ja kriime naise eest peita. 20 aastat hiljem: istume kõik koos, naerame ja räägime vanu lugusid. Naine räägib selle loo. Tuli välja, et noorim rääkis kõik kohe välja, nii kui ema koju tuli. Naine lasi mul vaikides kannatada, et näha, kui kaua me teised suudame oma kokkuleppest kinni pidada ja vaikida.»
«Pidin uue süsta ostma, sest noorim laps tahtis koos minuga aerutama tulla. Poodi läksime 1000 dollari suuruse eelarvega (tulumaksutagastus), kulus aga 1700 dollarit…»
«Mu vanemad vaatasid koos ühte sarja. Üks kord läksin isa juurde kontorisse ja tabasin ta seda üksi vaatamas. Ema läheb alati endast välja, kui isa sarju ilma temata vaatab, seepärast ta palus, et ma ei ütleks emale midagi. Ema olevat liiga aeglane, aga tema tahtis juba teada, mis juhtub. Nädalaid istusime õhtusöögilaua taga ja rääkisime sellest sarjast. Isa teeskles, et ei tea midagi süžee keerdkäikudest ja tegi üllatunud nägusid, kui seda koos emaga vaatas. Ema ei tea ikka veel, kuus aastat hiljem.»
«Mu poeg oli pooleteiseaastane ja juba ninatark. Ta mängis köögilaua taga oma mänguautodega ja tõstes õhku politseiauto, ütles õela irvituse saatel: «Iss». Samal hommikul oli politsei mind lastehoidu minnes kinni pidanud, sest ma ei pidanud stopp-märgi juures kinni. Väike võrukael oli täpselt välja mõelnud, kuidas mind sisse rääkida.»