Katrin Saks nakatus Atlandi ookeanil raskesse haigusesse, haruldasse immuunsüsteemi häiresse ehk Guillain-Barre sündroomi.
Küsimusele, kas ta tundis haiguse ajal ka surmahirmu, vastas Katrin, et see polnud hirm, vaid pigem imestus, kas siis niisugune ongi lõpp. «See oli esimesel ööl Porto haiglas, kui mul oli väga halb pärast seda, kui seljaajust üritati kuus korda vedelikku võtta, et diagnoosi kinnitada. See oli põrgulikult valus. Ma ei teadnud, mis minuga toimub, ja suutsin ennast järjest vähem liigutada. Mõtlesin sedagi, et niimoodi, liikumatuna, ei tahakski elada,» kirjeldas ta.
Kogetu õpetas Katrini sõnul vahet tegema olulisel ja ebaolulisel ja tervis ning selle eest hoolitsemine kuulub nüüd nende kõige olulisemate asjade hulka.