Nii, ajakirjakirjariiul. Tiiu, Anne & Stiil, Buduaar, Saladused, Mood ja nii edasi. Kurat, kus on National Geographic??? Ah siin, all riiulil koos Miki Hiirega. Mis toimub?
Loen üle. Ülemistes riiulites on 18 erinevat eestikeelset ajakirja, mis kõik on mõeldud naistele. Kes see loeb neid nii palju? Ma saan aru, et kord kuus, kui on raske aeg, on naistel mõnus osta suur tops jäätist, üks hea ajakiri ja teki all kogu muud maailma vihata. Aga 18 eri ajakirja??? Esmapilgul tundub ka veel kaanel asuvate pealkirjade järgi, et vähemalt pooltel kordadel lõpetavad naised lollimana ja kurvemana, kui nad olid enne ajakirja lugemist.
Lastes silmadega üle kaanel asuvate pealkirjade, tundub, et kõige enam arutatakse naisteajakirjades ikka selle üle, mis toimub meestega ja kuidas nendega toime tulla. Mis teha, kui mees on väsinud, kuidas teda masseerida ja mida süüa teha, et mees sinusse armuks. Ja nii edasi. Aga mis on valesti, on see, et nõu annavad naistele naised. Kuidas naised teavad, mis meeste jaoks hea on?
Miks ei küsita meeste käest? Ma saaks aru, kui sinna kirjutaksid neid soovitusi mehed. Kas te, naised, olete kunagi küsinud mehe käest, et ta ütleks sulle 50 eri viisi, kuidas teda õnnelikuks teha. Mees teeks lolli näo ja vastaks: «Kallis, miks neid nii palju vaja on? Mulle piisab kolmest. Tee mulle suuseksi, siis üks hea võileib ja pärast seda ole lihtsalt natuke aega tasa.» Kõik. Korras. Mees on õnnelik.