Mida teha, kui laps on agressiivne?

Foto: Jan Andersen/ Panther Media/ Scanpix

Kliiniline psühholoog Ene Raudla annab nõu, mida võtta ette siis, kui laps käitub agressiivselt.

1. Olge uudishimulik ja huvitatud oma lapse hetkeolekust. Kujutage ette, kuidas tema võib olukorda näha.

2. Mõelge möödunud poole aasta olukorrale oma peres. Kuidas olete end tundnud? Kuidas teie partneril ja teievahelisel suhtel on läinud? Kas teil on olnud majanduslikke probleeme või kaotas üks teist töö? Teie lastel on otsene ja pidev juurdepääs teie kõige salajasematele tunnetele ja tujudele - ka neile, mida üritate nende eest varjata.

3. Pöörake tähelepanu oma eluviisile. Kas teie meelelaad on rahulik või veidi pingeline? Lapsed ei suuda elada tulevikus nagu enamik täiskasvanuid, vaid elavad praeguses hetkes.

4. Vaadelge oma laste olulisimaid suhteid. Kes on nende parimad sõbrad ja kuidas nad üksteisega läbi käivad?

5. Veetke natuke aega lasteaias või koolis ja vaadelge sealset õhustikku ning seda kuidas kasvatajad või õpetajad teie lapsega suhtlevad.

6. Ärge püüdke vastuste leidmiseks oma last küsitleda. Kui ta suudaks selges keeles vastata, poleks tal vaja agressiivselt käituda.

7. Lapsevanema põhiline vahend on empaatia - see on teie võime näha lapse maailma läbi tema silmade ja kogeda seda läbi tema isiksuse.

8. Lapsed vajavad raskete, tugevate tunnete väljendamiseks vanemate oskust neid kuulata ja mõista. Kui laps kogeb, et teda on mõistetud ja ära kuulatud, on tal kergem edasi liikuda.

Kuula lapse jutt ära täie tähelepanuga. Ära ütle oma lapsele, et tema tunne on «vale» või, et ta peaks end teistmoodi tundma.

Peegelda tundeid, mida laps väljendab, õrnalt ja aktsepteerivalt.

Kuulaja rollis ära anna lapsele nõu ega hakka koheselt tema probleemi lahendama.

9. Poiste agressiivsusega toimetulekuks on oluline kontakt isaga, et omandada õigesti maskuliinset energiat. Poisid vajavad isaga sõbralikku ja mängulist maadlemist jmt. Raske olukorraga toimetulekul võib isa patsutada poja õlale ja öelda: «Said hakkama».

10. Laps vajab oma tunnete jagamisel tunda täiskasvanu kohalolekut, tähelepanu ja soovi mõista.

Artikkel ilmus 2016. aastal www.peresuhted.ee lehel.