Kümme suurimat valet, mida vanemad lastele räägivad

Foto: Paul Hakimata / PantherMedia / Scanpix

Vahepeal võib tunduda, et lastekasvatamine on sama, mis püüda karjatada kasse. Seetõttu on vanemad leiutanud mitmeid nippe, et endal elu lihtsamaks teha ning neist on välja kasvanud müüdid, mida ikka kinnistatakse. Müüt on muidugi kena sõna, tegelikult on tegu kas luiskamise või suisa valedega.

Valged valed on aidanud juba mitmetel põlvkondadel oma lapsi kasvatada ning takistanud lastel halvasti käitumast, pannud neid sööma köögivilju ning aidanud lastel mõista teatud delikaatseid elu tõsisju, vahendab The Richest. Need müüdid ei vasta tõele, kuid ometi usuvad neid senini ka paljud täiskasvanud.

1. Porgandite söömine muudab silmanägemise teravamaks. Alates 1940ndatest aastatest on vanemad lastele rääkinud, et kui nad söövad porgandeid, muutub nende nägemine teravamaks, seda eriti pimedas. On tõsi, et porgandites sisaldub beetakarotiin, mis omakorda muutub kehas silmasõbralikuks A-vitamiiniks. Sellest hoolimata võid sa aga ära süüa meeletul hulgal A-vitamiini, see ei anna sulle pimedas nägemise võimet. Müüt sai alguse Teises maailmasõjas, kui Inglismaa sõjaväelased väitsid, et just porgandid on põhjuseks, miks nad on võimelised öösel vaenlaste lennukeid nägema. Tegelikult kasutati siis värske leiutise radari abi, aga muidugi pidi see jääma suureks saladuseks. Nii saidki kogu au endale porgandid.
2. Arbuusiseemnest võib hakata kõhus arbuus kasvama. Lapsed on agarad tähele panema, kui juttu tuleb lemmiktoidu ebasoovitavatest kõrvalmõjudest. Paljud vanemad on öelnud oma lastele, et kui nad pole arbuusi süües hoolsad ning seemne alla neelavad, hakkab nende kõhus järgmine arbuus kasvama ning paljud lapsed on suure hirmu tõttu arbuusi süües väga ettevaatlikud.
3. Närimiskummi alla neelates jääb see su kõhtu seitsmeks aastaks. Ka naudivad paljud lapsed nätsu närimist, kuid on kuulnud, et seda ei tohi alla neelata, sest muidu püsib see nende kõhus seitse aastat. Täiskasvanuna me teame, et see on puhas müüt – näts läbib takistusteta seedekulgla, paljud lapsed aga on kogenud hirmuhetke, kui kogemata nätsu alla neelasid.
4. Märja peaga välja minnes jääme me haigeks. Seda müüti usuvad tänaseni paljud inimesed, kuna lapsena kinnitati meile, et kui me läheme märja peaga õue, jääme me haigeks. Haigeks jääme me tegelikult muidugi vaid siis, kui puutume kokku viiruste või bakteritega. Külm teeb kahju küll meie juuksestruktuurile, tõenäoliselt tahtsid vanemad lihtsalt kindlad olla, et enne õue minekut on lapsed end korralikult kuivaks nühkinud.
5. Kui oled just söönud, tuleb enne ujumist tund aega oodata. Oled kindlasti seda hoiatust kuulnud: sa pead ootama tund aega, et toit jõuaks seedida, enne ujuda ei tohi! Väidetavalt lõppeb hoiatuse ignoreerimine krampidega. Meedikute sõnul on see vale ning on tõenäoline, et vanemad võtsid jutu kasutusele selleks, et neil oleks pärast lõunat endal tunnike puhkamiseks, enne kui sukelduda kaosesse, mida põhjustavad basseinis hullavad lapsed.
6. Alatised kõõrdsilmad / grimass. Lapsed teevad pidevalt nägusid – tahavad nad siis õde-venda naerma ajada, oma tundeid näidata või midagi kolmandat, grimassitamine on tähtis osa sellest, kuidas lapsed suhtlevad. Pahased täiskasvanud on oma lapsi keelanud väitega, et kui nad ette ei vaata, siis jääb neile grimass näkku igaveseks või silmi kõõritades ei lähegi need kunagi enam normaalseks tagasi. Ning kuigi maailmas on palju naljaka väljanägemisega inimesi, võib sajaprotsendiliselt kindel olla, et kellelgi pole keel suust välja rippuma jäänud, sest ta näitas lapsena liiga palju keelt.
7. Telekat liiga lähedalt vaadates jääb pimedaks. Lapsed armastavad telekat ning võivad tundide kaupa seda jõllitada. See pole midagi uut ning alates televiisori leiutamisest on vanemad püüdnud kontrollida seda, kui palju lapsed telekat vaatavad. Üks lemmikmüüte on lastele kinnitada, et liigne telekavaatamine, eriti kui seda teha lähedalt, lõppeb pimedaks jäämisega. Uuringud on aga näidanud, et pigem peaksid just täiskasvanud ettevaatlikud olema, kuna nende silmad on rohkem väsinud ja stressis. Psst! Ärge lastele öelge!
8. Jõuluvana teab / päkapikud jälgivad. Läänemaailma müüdi kohaselt murrab jõulude ajal majadesse habemik, kes vaatab, kuidas lapsed magavad ja sööb ära kõik küpsised. Meil räägitakse päkapikkudest, kes pidevalt jõuluvana heaks spioneerivad ja kõik liigutused ette kannavad. Vaidlused, kas ja millal peaks lastele jõuluvana kohta tõde rääkima, on senini väga teravad. Aga üks on selge: see on müüt, mis tekitab lastes jõulurõõmu ja erutust, boonusena saame me seda vanematena ära kasutada, et lapsed iga aasta detsembrikuus natuke paremini käituksid.
9. Perekonna koer, kes läks maale elama. Kui vanemad ei taha oma lastele lemmiklooma surmast rääkida, võivad nad teinekord öelda, et lemmik läks lõpuks elama maagilisse talusse – maale, kus tal on piisavalt ruumi, et joosta ja elu nautida ning kus tal on palju teisi loomadest sõpru, kellega aega veeta. See aitab vanematel lapsi surmaks valmistada. Lastel aga võib tekkida missioon – leida üles see maagiline koht, kus elavad kõik kuldkalad ja hamstrid!
10. Basseinides on aine, mis värvub vette pissides punaseks. Oled sa kunagi olnud basseini ääres ning märganud, et keegi ei tule kunagi sealt välja, et pissile minna? Jah, nad pissivad basseini. Seega on vanemad püüdnud aastate jooksul lapsi sellest kombest võõrutada ning muuhulgas ka rääkinud, et basseinivees leidub ainet, mis värvub punaseks, kui keegi vette pissib. Muidugi on see vaid müüt.