/nginx/o/2008/11/07/90851t1hd6c2.jpg)
Mullu kasutas võimalust võtta lapsehoolduspuhkust vaid 5,4 protsenti meestest, selgus statistikaameti uuringust «Töö- ja pereelu kokkusobitamine».
Lapsehoolduspuhkust võttis mullu 5 protsenti isadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu võttis pärast noorima lapse sündi lapsehoolduspuhkust 90,1 protsenti naistest ja vaid 5,4 protsenti meestest, kelle peres kasvab alla 8-aastaseid lapsi.
Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaare sõnul pole selline tulemus eriti üllatav. «Aegread näitavad, et kogu aeg meeste isapuhkuse võtnute hulk natukese võrra tõuseb,» lisas ta.
Sotsiaalministeeriumi analüütik Hede Sinisaar tõi võrdluseks, et kuigi vanemahüvitise saajate seas on meeste osakaal tõusnud, ei ole see siiski väga kõrge. 2004. aastal oli vanemahüvitise saajatest mehi vaid 2 protsenti, kuid 2009. aastal mullusest pisut enam - 8,5 protsenti.
Meeste loobumise peamiseks põhjuseks oli see, et lapsehoolduspuhkuse võttis abikaasa või elukaaslane – nii märkis 76,8 protsenti meestest.
Rahalisel põhjusel jättis lapsehoolduspuhkuse võtmata 8 protsenti meestest. 11,6 protsendil oli põhjuseks see, et last hoidsid kas abikaasa või sugulased. Mõningal määral oli ka teisi põhjusi.
Ainsaare hinnangul ei tähenda see, et naised ise selle rolli endale haaraksid. «Pigem oli see meestele mugavusvastus, mis paraku ei anna meile palju sisulist informatsiooni, miks. Varasemad uuringud sotsiaalministeeriumis on näidanud, et vanemapuhkuse võtmise otsusel mõjutavad mehi peale pere ka töökaaslased ja üldine hoiak.»
Teisalt üllatas Ainsaart, et rahalist põhjust nii vähe esile toodi. «Seda on tavaliselt kahtlustatud, et naiste lihtsalt koju jätmisele lisaks on meestel suurem motivatsioon tööle minna seetõttu, et nende palk on naistega võrreldes suurem,» sõnas ta, pidades ees olevat mugavusvastust uuringu õnnetuseks.
Lapsehoolduspuhkusel ollakse kõige enam 2-3 aastat – nii on teinud 35,2 protsenti kõigist puhkust võtnutest. Poolteist kuni kaks aastat on lapsega kodus olnud 27,5 ja aasta kuni poolteist 23,2 protsenti vanematest. Kuni kuus kuud on pärast lapse sündi puhkust võtnud 7,4 ja 6-12 kuud 6,7 protsenti vanematest.
Uuringus oli alla 8-aastaste laste vanemate hulka arvestatud 15-64-aastased, kel on leibkonnas enda või abikaasa/elukaaslase alla 8-aastaseid lapsi.