Mu poeg ei jõua ära oodata karnevali, mida siin tähistatakse vastlapäeva paiku – siis saab kooli minna kostüümis. Hakkasin mõtlema, et miks meile nii väga meeldib, kui saab kehastuda kellekski teiseks.
Tellijale
Kaja Kallas: maskid karnevalil ja igapäevaelus
/nginx/o/2017/12/15/7408223t1h7242.jpg)
29. jaanuar 2017, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvatakse, et sõna «karneval» tuleneb keskaegsest ladinakeelsest ühendist carnem levare, mis tähendab liha eemaldama või ära võtma. Karneval oli pidustus, mis eelnes pikale paastuperioodile enne ülestõusmispühi, mille käigus lisaks muudele piirangutele ei söödud ka liha. Karnevali ajal oli inimesel lubatud mitte kinni pidada tavanormidest ja reeglitest, talle oli kõik lubatud – pidu, kostüümid, üleliigne söömine ja joomine, vandumine, avaliku võimu mõnitamine ja satiir liialdamise ning grotesksuse näol. Seda on peetud rituaaliks, kus sotsiaalsed rollid on segi pööratud ja normidevastane käitumine lubatud.