Kaja Kallas: maskid karnevalil ja igapäevaelus

Kaja Kallas. Foto: Tanel Meos / Delfi / Eesti Ajalehed

Mu poeg ei jõua ära oodata karnevali, mida siin tähistatakse vastlapäeva paiku – siis saab kooli minna kostüümis. Hakkasin mõtlema, et miks meile nii väga meeldib, kui saab kehastuda kellekski teiseks.

Arvatakse, et sõna «karneval» tuleneb keskaegsest ladinakeelsest ühendist carnem levare, mis tähendab liha eemaldama või ära võtma. Karneval oli pidustus, mis eelnes pikale paastuperioodile enne ülestõusmispühi, mille käigus lisaks muudele piirangutele ei söödud ka liha. Karnevali ajal oli inimesel lubatud mitte kinni pidada tavanormidest ja reeglitest, talle oli kõik lubatud – pidu, kostüümid, üleliigne söömine ja joomine, vandumine, avaliku võimu mõnitamine ja satiir liialdamise ning grotesksuse näol. Seda on peetud rituaaliks, kus sotsiaalsed rollid on segi pööratud ja normidevastane käitumine lubatud.

Ma olen ka ise suur kostüümipidude fänn. Alati, kui on võimalik riietuda tavapärasest erinevalt, mõelda endale teine identiteet ja siis seda rolli kanda, suhtun sellesse rõõmuga. Tõsi, viimasel ajal on selliseid pidusid suhteliselt harva ette tulnud. Aga miks ikkagi on nii vabastav tunda end kellegi teisena, kas või ainult ühel õhtul?