Seitse levinumat viga isikliku eelarve koostamisel

Foto: Dmitriy Melnikov / PantherMedia / Scanpix

Jaanuar on kõige parem aeg oma kulude-tulude ja finantseesmärkide analüüsimiseks ja isikliku eelarve koostamiseks. Viimast oleks hea järjepidevalt pidada iga kuu. Eelarve koostamisel on aga omad kitsaskohad, mis tähelepanuta jätmisel võivad tekitada nii väiksemaid kui suuremaid probleeme. Siinkohal loetlebki TFBanki Laenukool üles seitse kõige levinumat viga enda või pere raha planeerimisel. Loodetavasti sinu eelarvest neid ei leia.

• Palgapäevast palgapäevani arvestus

Teisisõnu planeeritakse iga kuu sissetulek täies mahus erinevate kulude katteks. Siinkohal ei arvestata enda ja lähedaste haigestumiste, kodumasinate või auto rikki minemise või muu eriolukorraga. Seega tasuks luua eelarvesse eraldi rida hädajuhtumiteks. Muidu võib tekkida eelarvesse mitut kuud mõjutav puudujääk.

• Ei mõelda suuremaid või hooajalisi oste läbi

Pühad, sünnipäevad ja muud tähtsündmused on igal aastal kindlatel aegadel, kuid ometi kipuvad need eelarvest välja jääma. Siia hulka kuuluvad ka erinevad hooaja algusega seotud toimetused ja ostud: kevadtööd aias, suvepuhkus, kütteperioodi algus, rehvide vahetus, kooli minek, jõuludeks kodu kaunistamine, kodumasinate uuendamine jne. Poodi minemine siis, kui vajadus käes, tähendab suuremaid kulusid. Seega haara kalender ning tee iga kuu eelarvesse vastav märge. Planeeritud ostud on tihti soodsamad. Lisaks, mõne sündmuse jaoks on tark juba mitu kuud varem koguma hakata.

• Unustatakse elu väljaspool kodu

Kui sa käid tööl, kus sa lõunat sööd? Kas sa aeg-ajalt kinos, teatris või kontserdil käid? Millised on sinu hobid? Need on teemad, mis mõnikord eelarveridadele ei jõua, kuid mis tegelikkuses on igakuine arvestatav kulu. Kõiki kontserte ja seltskondlikke üritusi muidugi ette ei näe. Seega soovitame iga kuu arvestada mingi kindla summaga. Kui raha peaks üle jääma, pane see summa suurema sündmuse jaoks kõrvale. Jättes meelelahutuse oma eelarvest ja seega ka oma elust välja võid mingi hetk avastada, et argipäev koosnebki ainult tööst ja kohustustest ning motivatsioon eelarvest kinni pidada kaob.

• Ei kontrollita jooksvalt kulusid

Kui eelarve koostatud, siis tuleks seda ka igakuiselt kontrollida. Kas toidule kulus ikka planeeritud summa? Kas säästmiseesmärk sai täidetud? Kindlasti tuleks hinnata, kas mõni valdkond vajaks rohkem panustamist ning kas kusagilt saaks kokku hoida. Siinkohal tasub aegajalt kontrollida kasutavate teenuste hindade ja laenumaksete suuruseid. Mugavusstsooni jäädes võid ilma jääda nii mõneski heast pakkumisest ning tarbetult rohkem raha maksta.

• Ei arvestata puudu- ja ülejääkidega

Elu ei saa sajaprotsendiliselt ette planeerida, mistõttu on loomulik, et mõni kuu on teatud eelarverida suurem või väiksem. Siinkohal aga teevad mõned vea jättes järgnevates kuudes vastavad muudatused tegemata. Kulutades mõni kuu näiteks riietele planeeritust rohkem tuleks järgmine kuu selle võrra vähem osta. Kindlasti ei tohiks summat samaks jätta, või mis veel hullem, korvata väljaminek oma säästude arvelt. Kui aga raha peaks mõne kuluartikli arvelt üle jääma, tasub see summa kõrvale panna või leida sellele asjalik rakendus. Raha niisama kulutada, kuna eelarve seda võimaldab, pole tark mõte.

• Eelarve on vale vahendi abil koostatud

Enne digiajastut polnud eelarve koostamiseks muid vahendeid kui paber ja pliiats. Nüüd on neile lisandunud erinevad programmid ja rakendused. Eelarve võib olla küll korralikult läbi mõeldud, aga kui see on näiteks programmis, mida sa ei oska päris hästi kasutada või mis pole töökindel, siis on vead numbrites kerged tekkima. Mõni vahend jälle ei soodusta igakuist tööd eelarvega. Kui sinu eelarve on kusagil peidus või kerge kaduma, siis pole tehtud tööl enam mõtet. Seega vali enda eelarve loomiseks ja kontrollimiseks vahend, mis on sinu jaoks mugav, selge ja töökindel.

• Ei arvestata lähedaste mõju

Siinkohal tehakse üks kahest veast. Eelarve koostamisel seatakse kas endale või teisele inimesele ebareaalsed eesmärgid. Esimesel juhul üritatakse sammu pidada endast jõukamate või erinevate kulutamisharjumustega sõprade või sugulastega. Teisel juhul ei arvestata elukaaslase võimaluste ja soovidega ning pere eelarve on ette dikteeritud. Mõlemal juhul pole eelarve ega ka elukorraldus pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Targem on lähtuda ikkagi enda ja elukaaslase sissetulekust ja vajadustest.