Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tabaväljade avarus on midagi maagilist!Foto: Marko Külaots
Just praegu saab mitmel pool Eestis uisutada looduslikul jääl.
Uisumatk klaarib pead ning libisemise hoog annab võimsa vabaduse tunde.
Matkauiskudel sõitmisega saab hakkama ka algaja, kasuta lumevaest hetke!
Eesti rahvussport on vingumine. Eriti võetakse vaese ilma kallal ja ka tänavune lumevaene talv on pidevalt kõigil hambus. Tegelikult on ilmaolud alati head, kui valid vaid õige ala. Just praegu saab alla panna matkauisud ja liuelda mööda rabamaastikke – kõige ilusam ja elamusrikkam asi, mida talvega peale hakata!
Istun pisikese purdelobudiku serval ja kinnitan uisuklambreid. Mäletan lapsepõlvest, et uisutada oli tohutult tore, kuid sellele eelnes kohutavalt tüütu ja tülikas uisusaapa paeltega pusserdamine… Kuid ennäe imet, kaks kiiret klikki ja ongi uisud all! Juba kisuvad suunurgad rulli. Aga katsun siiski rahulikult algust teha – viimasest uisutiirust on hea hulk aastaid möödas. Esimesed poognad teen üsna ettevaatlikult. Rabalaugas mu jalge all on aga nii kutsuvalt lai ning peegelsile, et pikalt ma hoogu ei pea. Veidi tugevam tõuge ja juba liuglen üle avaruste… Viuuu! Väga lahe!
Uiskude allapanek on lihtne - kaks klikki ja oledki valmis jääle liuglema.Foto: Victoria Tkatš
Võimalus uisumatkale minna – see on alati suur vedamine! Vaja on just sellist talve nagu täna valitseb – külma on, kuid lund suuremat pole.
Nojah, ma tean küll, et see asi, mille peal ma sõidan, on igavene sügav veeauk. Olen siin supelnud – jalad põhja küll ei ulatunud. Aga jää tundub tugev, kannab kenasti ja tuju on taevalik. Alles ma paterdasin mööda rabaväljade konarusi nagu kana takus, kuid nüüd on tunne, nagu lendaks. Väga võimas vabaduse tunne. Ja vaade ulatub ka silmapiirini välja, otsekui oleks maailma ääre peal!
Mõõtmatutel jääväljadel tunned end justkui maailma ääre peal.Foto: Marko Külaots
Igale poole pääseb!
«Rabades tekib ruttu stabiilne jää ja see peab hästi vastu. Isegi paar soojakraadi ei tee talle midagi, vesi siin ju ei voola,» rääkis enne uisutama asumist matkajuht Bert Rähni. Igaks juhuks ikka hüppasime ja trampisime natuke enne pikemale tiirule minekut, et jää tugevuses päris kindlad olla. «Jõgedele seevastu tekib harva korralik jääkate, jõgedele me üldse matkasid ei teegi. Ja ka omal käel võib minna vaid jõele, mida väga hästi tunned.»
Matkajuht Bert RähniFoto: Erakogu
Bert on tõeline uisumatkaguru, kellele kõik parimad laugastikud hästi tuttavad. Ala on väga ilmatundlik, nii on tavaline, et nädala keskel teeb matkajuht luuret, neljapäeval pannakse info seiklusfirma 360kraadi Facebooki lehele üles ja nädalalõpuretkedeks saavad rühmad kärmelt täis. «Eestis selliseid suuremaid laugastikke rabades, kus oleks huvitav pikemalt uisutada, ikka leidub! Kus endale lähem on. Meie korraldame matku rohkem Põhja- ja Lääne-Eestis, aga eks muudki huvitavad kohad on aastate jooksul tuttavaks saanud.» Kas maagilised paigad, kuhu liuglema minna, on matkajuhtide saladus, mida kellelegi välja ei lobiseta? «Oh ei, pole siin saladust midagi,» naerab Bert. «Ma hea meelega soovitan. Kõnnu Suursoo Kõrvemaal näiteks on väga hea koht. Kesk-Eestis Lelle kandis Palasi raba. Läänemaal võiks minna Marimetsa, Edela-Eestis Nätsi-Võlla rabasse. Mere peal käime ka, kui jää on juba piisavalt paks.»
Tabaväljade avarus on midagi maagilist!Foto: Marko Külaots
Meie teeme oma uisutiirud Keava rabakanalitel. Tallinnast pole siia kuigi pikka sõitu, vähem kui tunniga jõuab kohale. Laudtee toob otse rabajärve kaldale ning siit saab edasi hargneda ja tiirutada igas suunas. Eriti armsad on tillukesed kanalid, mis suuremaid veesilmi ühendavad, selline kaunis külmunud võrgustik, mida mööda kulgeda.
Eestimaa rabad on maagilised kohad – lõputud avarused, värske õhk ja head mõtted, kõik need parimad asjad on seal kobaras koos. Tavaliselt on lihtsalt veidi keeruline neile ligi saada, kui märg maa ei kanna ja liikuda tuleb mööda laudteid. See ahistab… Aga talvel on lust ja lillepidu! Iga laugas kannab, igale poole pääseb! Liugled nagu muinasjutus.
Libisemise hoog on omaette mõnu.Foto: Marko Külaots
Matkauisk on kindel jalgealune
Oleme mõned minutid ringi libisenud ja rõõmustan, et nii lihtne on püsti püsida. Uisutamine pole ju jalgrattasõit, mis kunagi enam meelest ei lähe, kui selle korra käppa saad… Aga matkauisul pole varasemaid oskusi vajagi. Kui oledki varem kõvasti käntsa käinud ja ennast uisutalendina ammugi maha kandnud, võib sinust siiski asja saada – asi on uisus! «Meie kogemus on see, et uisumatkale tulles polegi eriti oluline, kas oled varem uisutanud või mitte. Mõni pole kunagi enne proovinud, aga hakkab naksti kohe uisutama, pole mingit probleemi. Matkauiskudel sõites saavad kõik ilusti hakkama!» on matkajuht Bert kohe eriti optimistlik. «Kes end ebakindlalt tunneb, võib suusakepid appi võtta, et oleks mugavam tasakaalu hoida.» Meil keppe kaasas pole, aga ei tunne nende järele ka mingit vajadust. Kätega hoogu anda ongi kuidagi loomulikum ja sujuvam.
Kuulen, et isegi viieaastased lapsed on raba peal vapralt ringi tiirutanud. Teeme mõni päev hiljem ka oma põnnide peal proovi. «Mul oli kõik hüper-super,» teatab meie seitsmene preili optimistlikult. «Kukkusin küll mõnikord ja see oli valus, aga kokkuvõttes võin öelda, et äge!»
Klassikalise iluuisu või hokiuisu puhul nõuab jääsõidu nautimine veidi oskusi, kuid üllatus-üllatus! Matkauisuga on asi kõvasti lihtsam. Esiteks tõused sõites üsna madalale jääpinna kohale, uisk on pikem ja stabiilsem ning väike konarus ei riku tasakaalu. Nii on ka metsik jää sõiduks igati sobilik. Teine trikk on saabastega – uisusõit tahab stabiilset saabast, kuid paljud meist on kogenud, kuidas varbad õhukeses saapas kähku külmetama hakkavad või jäigem mudel jalga vaevab. Matkauisud ühilduvad mugava uisustiili suusasaapaga, mis on pehme ja soe. Võid muretult mitu tundi kihutada, aga jalad külma ei tunnegi.
Uisumatka varustus: matkauisud, suusasaapad ja jäänaasklid turvalisuse tagamiseks.Foto: Marko Külaots
Turvakraami ja kaaslasega
Enne sõitma suundumist paneme mõlemad kaela jäänaasklid – metsikul liuväljal uisutades käib see lihtsalt asja juurde. «Loodusliku jää puhul ei või sa mitte iial teada, kus mõni pragu või õhem koht on, pead olema igaks juhuks kaitstud kõigi ootamatuste vastu,» rõhutab ka matkajuht. Jäänaasklite abil saad ise veest välja ronida, ilma nendeta on see libedal pinnal väga raske. «Soovitan kaasa võtta ka köie – kui üks kukub, siis teine saab eemalt aidata.»
Turvavarustuse kaasavõtmisest üksi ei piisa – seda tuleb osata ka kasutada. Tehnika on muidugi lihtne, kuid trikid tuleb selgeks saada kaldal ja kindlasti enne, kui häda käes. Sest nagu ütlevad igikehtivad Murphy seadused – kui oled õnnetuse vastu kaitstud, ei tunne õnnetus sinu vastu enam huvi. Te ei kohtu kunagi.
Matkajuht on ise õige mitmel korral läbi jää lennanud ja välja roninud. «Aga me oleme ka sihilikult otsinud nõrgemaid kohti, et saaks väljatulemist harjutada. Järvel uisutades võib alati olla allikakohtasid sees, nii et peab valvas olema. Merel on asi veel tõsisem. Raba ongi parim koht, kuhu sõitma minna – kui külma on teinud omajagu, siis on rabalaugastel ikka korralik jää peal ning kallas on ka alati lähedal.»
Käsikäes üle jääväljade liuelda on päris eriline elamus.Foto: Victoria Tkatš
Turvalisuse huvides on väga tähtis kaaslane kampa kutsuda, kuid rõõmu on temast muidugi hoopis rohkem. Iga ägedat asja on mõnusam mitmekesi teha – tundeid vastastikku välja elades kütate need üheskoos veel mitu kraadi kuumemaks. Ning käsikäes üle laukakilomeetrite libiseda on väga romantiline ka, isegi moodsa aja individualistid oskavad sellistest hetkedest lugu pidada.
Lumevaene talv on luksus
Võimalus uisumatkale minna – see on alati suur vedamine! Ilmaolud peavad olema soodsad. Mida see tähendab? Just sellist talve nagu meil praegu – külma on, kuid lund suuremat pole. «Uisumatk ongi juba selle pärast eriline elamus, et ilmast sõltub kõik. Siin ei saa nii, et tahad minna ja muudkui lähed. Tuleb olukord ära kasutada ja ruttu minna!»
Meile satub ilm, kus tuul on uisuväljadelt vähese lume täielikult minema pühkinud, jää jalge all sillerdab mitmetes toonides, murdudes ja mustrites – ilus, justkui looduslik kunstiteos. Siin-seal jääb mõni konarus ka kanna alla, kuid liugleme neist vaevata üle. Läheme aina rohkem hasarti ja sedamööda tõuseb ka kiirus. No mis sa teed – libiseva liikumisega tekkiv hoog on omaette nauding.
Päris puhtalt tõenäoliselt ei pääse, mõni kukkumine käib asja juurde.Foto: Marko Külaots
Pöördeid ja keerukamaid elemente matkauisul päris hästi teha ei saa, aga kõik, mida liikumiseks tarvis, õnnestub vaevata. Päris puhtalt ma muidugi ei pääse. Mõned korrad ikka kukun ka ja naeran südamest. Ongi paras mulle – läksin liiga hoogu ja hooletuks. Aga või see mõni pauk tegelikult loeb või ettevaatlikumaks muudab. Sinikaid ei näe ju paksude talveriiete varjus keegi, nii et kah mul asi.
Kui jääd kattab õhuke veekirme, tekib ebareaalne tunne nagu kõnniksid vee peal...Foto: Eduard Pukkonen
Mu kaaslane on sõitnud ka märjal jääl, mis olnud hulga libedam. Väikese sula puhul jääpinnale tekkiv vesi ei riku elamust, pigem rikastab seda. «Kui laukajääle tekib õhuke veekiht, siis on veel eriti vinge uisutada,» kinnitab Bert. «Peegeldab su jalge all vastu ja tekib selline absurdne tunne, nagu sõidaks vee peal. Veekirme mõjub nagu õli – lisab kiirust. Annad tõuke ja lähed kohe neli-viis meetrit edasi. Päris lahe oli!»
Vesi toimib jääl justkui õli - lisab veelgi kiirust.Foto: Neeme Loorits
Kaheksa aasta pikkuse kogemusega matkajuht on sõitnud ka täiesti läbipaistvatel jääväljadel, kus saab läbi kristalse kaane vabalt põhja imetleda. Kerge lumesadugi ei aja matka hukka – matkauisk sahiseb vaevata läbi pehme lume. Ainult lörts on uisusõbra vaenlane, see rikub jää ning uisk jääb ebamugavalt kinni. «Need emotsioonid uisumatkadelt on väga kirkad ja iga retk on kordumatu. Seda peab ise kogema, sõnadega siin suurt midagi edasi anda ei saagi!»
Uisumatk klaarib pead ja tõstab tuju.Foto: Marko Külaots
Parimad uisutamisrabad
Rabakanalitele tekkiv jääteede võrgustik on imeline looduslik uisupark. Head tingimused on näiteks Põhja-Eestis Keava rabas, Kõnnu Suursoos Kõrvemaal, Kesk-Eestis Palasi rabas, Läänemaal Marimetsas, Edela-Eestis Nätsi-Võlla rabas, Kirde-Eesti Alutaguse madalikul. Erakordseid elamusi pakub uisutamine Rummu karjääri veealuste vanglavaremete kohal.
Kui jääkate on tugev, siis võib minna ka järvedele ja merele, kuid jõgedele pigem mitte.
Kui ilm soosib, saab uisutada detsembrist märtsini.
Matkauisud
Matkauiske saab nii rentida kui ka osta, neid leiab A&T Spordi ja Matkaspordi valikust.
Kui liituda matkagrupiga, siis kannab varustuse eest sageli hoolt korraldaja.
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264589t1h93af.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264603t1h14f0.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264619t1hf420.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264635t1hc51c.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264591t1hd8ed.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264579t1h22ad.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264581t1h9d43.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264613t1ha2ef.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264585t1h8562.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264605t1h1fd9.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264609t1h8abb.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264611t1h62a1.jpg)
/nginx/o/2017/01/20/6264615t1hfb5a.jpg)