Liigutav video näitab, miks on väär öelda «poisid jäävad poisteks»

Foto: Fabrice Michaudeau / PantherMedia / Scanpix

Kahjuks kuuleme me igapäevaselt, kuidas «poisid jäävad poisteks». Soorollide kinnistamine ja stereotüüpide taasloomine algab nii koduseinte vahel kui ka lasteaedades, kuid vahel tasub peatuda ja järele mõelda, mida see fraas «poisid jäävad poisteks» endaga kaasa toob.

Lapsed õpivad vanematelt, millised ootused ja eeldused on neil poistele või tüdrukutele ja nende käitumisele. Los Angelesi filmilooja Gloria Morán pani kokku võimsa video, milles näitleja Jorge Diaz esitab mõtted kirjavormis oma tütrele. Samal ajal, kui ta peseb nõusid, riietab oma tütart, koristab tuba, selgitab mees, miks ta soovib oma last teistmoodi kui teda kasvatati.

«Ma olin kolme-aastane, kui ma proovisin jalga ema kontsakingi. Mulle tundusid need toredad ja värvilised, mitte nagu mu isa kingad, mis olid igavad. Ma mäletan viha isa silmis, kui ta nägi mind neid kingi kandmas. «Minu poeg pole mingi maricon!» Ma ei teadnud, mida ta mõtles, aga ma arvasin, et ma olin teinud midagi väga valesti.

Seitsme-aastaselt olime me vanaema juures õhtusöögil, alati pidid tüdrukutest nõod lauda katma ja toitu serveerima. Kui mu vanim nõbu Mireya kurtis, et miks poisid ei aita, öeldi talle: «See pole poiste töö!» Mina mõtlesin, kuidas mul veab – ma saan jätkata mängimist!

18-aastaselt olin ma juba keskkoolis kohtingutel käinud, minu kodus ei arutatud kunagi, et mulle peaks kehtestama «komandanditunni». Ma võisin alati võtta auto, kui seda tahtsin. Mul võisid käia sõbrad külas, nii poisid kui tüdrukud. Me olime minu toas ja see kunagi ei olnud mu vanemate jaoks probleem. Minu õe – sinu tädi – jaoks oli aga asi täiesti erinev. Talle ei lubatud midagi sellist. Mul oli temast kahju, kuid isa kinnitas mulle: «Poisid lihtsalt teavad, mida nad teevad, aga tüdrukud ei tea!» Ma uskusin teda. Ma ei astunud oma nõbude või õe kaitseks välja, sest kõik mu ümber kinnitasid, et nii peavadki asjalood olema. Mul läks natuke aega, kuid nüüd ma tean, et see pole nii.

Meheks olemine tähendab, et sa ei võta automaatselt omaks käsikirja, mis sulle lapsena kätte anti. Ja mina eriliselt ei taha, et sina, mi hija, kasvaksid üles maailmas, kus sulle öeldakse: «Poisid jäävad poisteks!» On aeg seda narratiivi muuta. Ja see algab meist.»