/nginx/o/2017/01/05/6229717t1h47ce.jpg)
Kahetsus on negatiivne emotsioon, mida tuntakse siis, kui jõutakse järeldusele, et mingi valik läks valesti ja vastupidise olukorra puhul oleks tulemus teine. Tõdemus, et midagi oleks võinud teisiti teha motiveerib edaspidi teistsuguseid valikuid langetama.
Psychology Today on teinud kokkuvõtte peamistest põhjustest, miks midagi hiljem kahetsetakse.
Kui millestki jäädakse napilt ilma - mida lähemale keegi oma eesmärgile jõuab, seda suuremat kahetsust ta tunneb. Näiteks tunned end oluliselt halvemini, kui jääd rongist viie minutiga maha, kui võrrelda enesetunnet pooletunnise hilinemisega. 1995. aastal näitas üks uuring, et pronksmedali saajad on üldiselt palju rahulolevamad kui hõbemedali saajad.
Vastutustunne - mida suuremat kontrolli sa mingi olukorra üle tunned, seda suurem on kahetsus, kui tulemus ei vasta su ootustele. Sellised on näiteks olukorrad, kus inimene vastutab oma valiku eest ja hiljem teab, et oleks võinud midagi teisiti teha.
Kaotatud võimalused - elule tagasi vaadates põhjustab suurimat kahetsust millegi tegematajätmine (kooli pooleli jätmine, kaotatud armastus jne). Kaotatud võimalusi on raske endale andeks anda. Pahatihti tuleb ühe valiku kasuks otsustades teisest lahti öelda ja kui seda otsust ei saa hiljem muuta, on kahetsus suurim. Näiteks tekitab tudengitele eksamil vale vastuse valimine vähem tuska kui õige vastuse valeks parandamine.
Muudetavad otsused - kui valikuid on väga palju, ajab see segadusse ja teeb otsustamise raskemaks. Ostjad on õnnelikumad, kui nad teavad, et ei saa kaupa poodi tagasi viia. Seevastu siis, kui otsust saab muuta, on tegu endale raskem õigustada ja see põhjustab rahulolematust.
Sotsiaalne kuuluvus - võrreldes töö ja haridusega seotud otsustega kahetsetakse rohkem neid otsuseid, mis on seotud mõnda sotsiaalsesse gruppi kuulumisega (näiteks peresuhted).
Kuigi kahetsus viib mõtted minevikku, on see isiksuse arengule oluline, sest aitab tulevikus paremaid otsuseid langetada.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)