Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Mida teha, kui laps jonnib?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Iñigo Quintanilla/ Panther Media/ Scanpix

Pereterapeut Kadri Järv-Mändoja jagab lihtsaid ja praktilisi nõuandeid, kuidas väikelapse jonniga hakkama saada.

1. Jonn on viis, kuidas laps oma vajadusi väljendab. See võib tähendada, et lapsel on kõht tühi, ta on väsinud või tal on liiga palju elamusi olnud. Jonn on sageli ka märk, et laps tahab vanemaga kontakti saada ja tema tähelepanu võita. Jonni korral mõtle, mida laps võiks vajada ja katsu nende vajadustega tegeleda.

2. Jonn pole lapse poolne tahtlik manipuleerimine vaid märk, et laps ei tule ise oma tugevate tunnetega toime. Jonn võib tulla ka vajadusest piire kontrollida ja enda mina tundma õppida.

3. Jonni korral on oluline, et sa jääksid võimalikult rahulikuks (kuigi see tundub kohati suisa võimatu!). Nii aitad ka lapsel kiiremini rahuneda ja kujundad temas võimet oma tunnetega ise toime tulla.

4. Kui lapse peale vihastad, siis mine parem ise teise tuppa ja proovi rahuneda.

5. Ära karda jonnivale lapsele lähedust pakkuda. Sa ei hellita teda ära, vaid annad talle seda, mida ta oma arenguks hädasti vajab.

6. Peegelda lapsele temaga toimuvat tagasi. Näiteks «Sa oled pahane, et ma sulle kommi ei osta», «Sa oled nii väsinud, et nutt tuleb peale». Sel moel õpetad lapsele oma vajaduste mõistmist ja tunnete väljendamist.

7. «Katkise küpsise» jonn on see, kui laps näiliselt tühise asja pärast hakkab tüli üles kiskuma. See on tegelikult märk, et laps tahab pikema aja jooksul kogunenud emotsioone ja pingeid leevendada. Ära pahanda lapsega, peegelda tema tundeid ja kui ta tahab nutta, siis lase tal seda teha.

8. Kui laps on vihane ja tahab lüüa või midagi lõhkuda, siis ära lase tal seda teha. Ütle kindlal toonil «Lüüa ei tohi. Sa oled vihane ja ma olen siin, et sind aidata, aga lüüa ei tohi».

9. Ära anna järele. Kui on reeglid ja kokkulepped, mis lapsele ei meeldi, siis anna märku, et mõistad tema pahameelt, aga kokkulepe jääb jõusse.

10. Võid proovida ka jonni ennetada. Näiteks välja minnes pista kotti porgand või mõni muu tervislik pala, et lapsele neid häda korral pakkuda. Pea kinni päevakavast ning jälgi, et aktiivsete mängude järel oleks veidi rahulikumad tegevused. Leia aeg-ajalt võimalusi lapsega koos täiesti segamatult tegutseda ning anna talle võimalusi ise otsustada.

11. Kui sinu enda vajadused on hästi rahuldatud, siis on sul ka lihtsam jonni tegelikke põhjuseid märgata ja sellega toime tulla. Leia võimalusi aeg-ajalt ka ilma lapseta olla ja puhata.

Tagasi üles