Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Milleks üldse uusaastalubadused?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Getter Orusalu
Getter Orusalu Foto: Erakogu

Teadupoolest on uusaastalubadused jube kuum kaup. Üks asi on see, kuidas antud lubadusi ellu viia (neid soovitusi jagan järgmises postituses), kuid esmalt peaks üldse aru saama, miks (uusaasta)lubadusi endale anda, kirjutab Getter oma blogis Kirjutaja Getter.

Ma olen iseeenesest suhteliselt suur lubaduste, eesmärkide ja liikumissuundade paika panija ning nende pooldaja. Kui aga hakkasin mõtlema, et miks need mulle nii väga meeldivad ja miks võiks/peaks lubadusi endale andma, siis tuli mitmeid asju meelde.

Põhjuseid, miks anda lubadusi, on mitmeid:

1. Lubadused panevad pingutama.

Mina ise tunnen, et kui ma endale midagi luban ja seda südamega teen, siis ma tõepoolest tahan neid asju ellu viia. Loomulikult on mingeid nn suusoojaks öeldud lubadusi ja tegevusi, mida suudan teha ainult mõned päevad, mitte terve aasta, aga ka see on õppetund ja pingutuse koht. Üldiselt tunnen, et erinevad elustiili, mõtlemist, käitumist, harjumusi või enesearengut puudutavad lubadused viivad ainult edasi!
2. Lubadused suunavad eesmärke läbi mõtlema ja enda sisse vaatama.
Kui ma midagi luban, siis pean selle lubaduse peale esmalt mõtlema. See tähendab, et ma pean enda sisse vaatama, mõtlema, analüüsima ning peeglisse vaadates ütlema, kas ja mida ma endale luban. Sageli me ei mõtlegi sellele, et kuidas siis mu järgmine aasta eelmisest erineb, mida huvitavat ja meeldejäävat ma sel aastal teen ning kuidas teadlikult panustan enda arengusse? Sageli me ei teagi, kas meil on mingeid eesmärke, mille poole püüelda? Kui me peaksime endale eesmärgi võtma, siis mis see oleks?

3. Eesmärkide püstitamine annab sihi, motivatsiooni, igapäevase elujõu.

Eelmisele jätkuks tunnen, et eesmärkide püstitamine paneb silmad särama. Lihtne on kulgeda igapäevas, justkui vaikselt mööda jõge voolata, aga konkreetsed lubadused, sihid ja eesmärgid annavad elujõudu, tõstavad energiat ja motivatsiooni. Seda igapäevaselt! 

4. Nende täitmine hoiab elus, tekitab hea enesetunde.

Lubaduste andmine on ühelt poolt seotud sellega, et mida ma siis luban, kuid teisalt sellega, mis tunde see minu tekitab, kui need täidan-ei täida. Kui suudan omale või ka teistele antud lubadusi ellu viia ja neist kinni pidada, siis see tekitab ikka kuramuse hea enesetunde! See hoiab elus, see annab rõõmu, eneseusku ja äärmiselt motiveeritud oleku ka teiste, võib-olla ehk isegi suuremate lubaduste andmiseks.

5. Enesetõestus. Ma saan hakkama! 

Lisaks sellele, et lubaduste täitmine annab hea enesetunde, kuid see annab ka tugeva signaali mulle endale (ja ka teistele), et ma mitte ainult ei räägi, vaid ka tegutsen ja viin oma sõnad ellu. See omakorda tõstab enesekindlust ja usku iseendasse. Pannes endale aastaks mõne eesmärgi või sihi ning seda täites tõestan ju eelkõige iseendale, et minus on piisavalt jõudu, sihi- ja otsusekindlust. 

6. Vaheldust ellu. 

Argipäevad on sageli ühesugused ja neelavad meie päevi, nädalaid ja kuid, isegi aastaid halastamatult endasse. Andes endale suuri ja väikesi, tobedaid ja vähemtobedaid, naljakaid ja tõsiseid lubadusi, saame ise oma argielu natukenegi värskendada, uuendada, põnevamaks muuta. Mõelge sõpradega välja mingid naljakad lubadused ja jälgige üksteist nende ellu viimisel. Tehke midagi naljakat, midagi põnevat, midagi sellist, mis lööb argipäeva natukenegi virvendama ja lisab hallile toonile värvust. Lubadused ei pea olema igapäevased (st et ma pean midagi iga päev tegema). Need võivad ju olla ka sellised, et kord kvartalis teeme sõprade-nädalavahetuse, lülitame telefonid välja ja põrutame kuhugi Eesti teise otsa.

6. Võistlusmoment sõpradega. Aga miks mitte ka iseendaga. 

Sõprade teema juurest edasi minnes on üks põhjus, miks kambakesi lubadusi anda, tekkida võiv lahe ja edasiviiv võistlusmoment. Kui kaasata lubaduste andmisesse veel lähedasi, pereliikmeid või sõpru, siis muutub lubaduste andmine justkui mänguks, võistluseks või seltskonda ühendavaks tegevuseks. Uskumatu, kui palju võivad ühed lubadused seltskonda liita, ühendada ja kokku viia! Näiteks üheskoos maratonil osalemine on tegevus, mida saab harjutada koos ning maratonil on sees ka mõnus võistlusmoment...

Kokkuvõttes ma tunnen, et ütlus – kui me ei tea, mida tahame, siis on raske sinna ka jõuda – peab antud hetkel väga hästi paika. See on ka peamine põhjus, miks minule meeldib (uusaasta)lubadusi anda. Need panevad mõtlema, et mida ma tahan. Miks ma tahan. Millal ma tahan. Mis on mu eesmärgid. Miks mul on sellised eesmärgid. Kas ja kuidas on mu eesmärgid võrreldes eelmise aastaga muutunud. Kuidas ma näen oma elu suuremas pildis. Mida soovin algavalt aastalt? Kuidas võiks algav aasta mu eelmisest erineda? Kas olen üleüldse oma eluga rahul ja kui ei, siis mida saaksin muuta? Kurta on jube lihtne, aga me kõik vastutame ise oma enda elu eest! Kui ei meeldi, siis muuda :)

Tagasi üles