Dagmar Lamp: Tinderi algõpetus ehk kuidas leida ideaalset partnerit

Dagmar Lamp Foto: Liis Treimann / Postimees / Scanpix

«Sa ei saa üldse aru!» pahandas üks lähedane inimene minuga üsna hiljuti. Mees, aastaid abielus, isa, ettevõtja. «Kui teie, vallalised haritud naised, pidevalt ainult sellest kirjutate, et Eestis pole harituid ja häid mehi üldse võtta, siis saadate te minu arvates sellega väga vale signaali. Sisuliselt tõmbate te pooltele headele ja asjalikele Eesti meestele vee peale!»

Ma püüdsin talle selgitada, et kuigi ma saan tema mõttest väga hästi aru, ei suuda ta tõenäoliselt tegelikult päris hästi mõista, mis tunne on olla vallaline naine tänapäeva kohtingubasseinis. See, mis siin toimub, on kohati päris jõhker. Asja võttis väga hästi kokku mu hiljuti vallaliseks saanud sõbranna: «Kui ma sind varem kuulasin ja sa kogu aeg hädaldasid, et deitimine on nii raske, arvasin ma, et sa pingutad üle. Aga nüüd ma tean, see ongi täiesti brutaalne maailm!»

Seda kolumni ajendas aga kirjutama ka teine sõbranna, kes kurtis, et ta tahaks küll. Noh, deitida ja end nii-öelda mängu asetada, aga hästi nagu ei oska. Kuidas siis ikkagi selle kohtingumaailmaga hakkama saada?

Asi pole hariduses või selle puudumises

Loo alguses viidatud mu hea ettevõtjast sõber, kes on tõeline self made man ja kelle edulugu võiks olla paljudele eeskujuks, tal on, jah, õigus. On tõsi, et kui me pidevalt jõhverdame selle kallal, kuidas Eestis on haritud naiste kohta liiga vähe haritud mehi, siis me sätime fookuse natuke valesse kohta. Asi ei ole ju hariduses või selle puudumises, ma olen alati öelnud, et tegelikult pole vahet, kas või milline paber sul taskus on. Asjad, mis mulle loevad, neid ei saa alati mõõta baka-kraadiga. Aga kui sa logid Tinderisse ja su ees on sadu mehi, siis kuskilt pead sa alustama. Ja kuna mulle meeldivad inimesed, kellega ma saan rääkida erinevatel teemadel, alates kvantfüüsikast ja USA poliitilistest nüanssidest lõpetades viimaste seksiuuringutega, siis paratamatult pean ma kuidagi neid sadu inimesi selekteerima, kas pole? Ja üks väga lihtne ja lollikindel viis selleks on haridus, või pigem, haritus. Ning see paratamatult kumab läbi viisist, kuidas inimene kohtingusaidil kirjutab. Ma võin vaadata mööda mõnest õigekirjaveast, sest teen neid isegi, aga süstemaatiline halb suhtleja saab kahjuks minu poolt unmatch'i. See ei tähenda, et ta oleks halb mees – ta lihtsalt pole õige partner minule.

Kuidas siis ikkagi alustada?

Küsisin ka teistelt oma vallalistelt sõbrannadelt, millist nõu nad algajale deitijale annaksid. Üks peamisi asju ongi see imelihtne tõde: sa pead valima. Sa ei saa anda igale inimesele, kellega sa match’id, võimalust. Paraku nii see on, sa pead selekteerima ning selles pole midagi halba. Me kõik valime, Tinderis kõigepealt valid sa pildi ja profiili põhjal, nö järgmises voorus juba järgmiste näitajate põhjal. Üks sõbratar tõdes, et tema strateegia on püüda lühikese aja jooksul võimalikult palju teada saada. Tasub hoolega tähele panna, mida ta räägib ja kuidas ta seda teeb – ning selle põhjal teha omad järeldused. On ta lühikest kasvu ja sellepärast kompleksides? Elab ta emaga ja mitte ainult selleks, et hoida raha kokku korteriostu sissemakseks? Väldib ta teatud teemasid ning kas selle põhjuseks võib olla tõsiasi, et ta on abielus?

Ole otsekohene

«Ja minu meelest on vaja poisse hirmsasti julgustada, sest nad on ju eestlased,» lisas sama sõbranna. Tasub olla otsekohene, keegi (normaalne) ei pane sulle seda pahaks. Sulle meeldib tema eriala? Ütle seda. Sa tahaksid temaga kokku saada? Küsi, mida ta reedel kell kaheksa teeb. Aga see kõik nõuabki sihipärast tegevust, nagu mu sõbranna märkis. Et sa üldse saaksid olla otsekohene, selleks pead sa teadma, kellega sul on tegu, sa pead saama otsustada, kas sa tahad temaga lähemalt tuttavaks saada. Ja siis pead sa selle nimel tegutsema. Liiga paljud Tinderi-jutud selleks ainult jäävadki – juttudeks.

Kolmas sõbranna annab omalt poolt sarnast nõu: «Ära karda valida ja otsustada. Sa ei peagi suhtlema iga kutiga, kellega alguses mätsis, aga siis selgus, et ega ta sind ikka ei huvita küll. Selle pärast ei pea ennast halvasti tundma, unmatch ja otsid edasi. Kui sind ikka abielumehed ei huvita, siis tsau-pakaa, otsi edasi. Ja see ongi okei, neid on seal palju.»

Kuhu see latt siis panna?

Väga palju on Eesti meediaski juttu olnud sellest, et Eesti naiste latt on liiga kõrgel ning see ollagi meie demograafiliste näitajate peamine probleem. Mina loomulikult sellist rumalust ei usu, mina usun, et iga inimene sõltumata soost, vanusest ja rahvusest väärib ikka kõige paremat, mis maailmal talle pakkuda on.

Lugesin hiljuti deitimisguru Corey Wayne’i üht meestele suunatud kohtinguõpetuse raamatut, mis keskendus samuti sellele, kuidas leida endale ideaalne kaaslane. Seal pakkus ta välja huvitava nipi, mis tema elus olla alati sajaprotsendiliselt töötanud.

Võta paber ning pane kahte veergu kirja kõik omadused, mis sinu ideaalsel kaaslasel peaksid olema. Kõik, mis pähe tuleb, alates juuksevärvist lõpetades sellega, kas ta armastab kasse või koeri. Teise veergu reasta kõik asjad, millega sa üldse elada ei saaks. Seejärel vali mõlemast veerust kümme kõige olulisemat omadust ning loe seda nimekirja iga päev. See pidi aitama su aju treenida, nii et sa hakkaksid aegamisi aina rohkem selliseid inimesi alateadlikult välja valima. Wayne’i sõnul on iga kord, kui ta selle nimekirja on teinud, tema ellu kuue nädala jooksul selline inimene ka saabunud.

Muidugi ma tegin ka selle nimekirja, aga iga päev ma seda lugeda küll pole viitsinud. Ka ei oska ma veel öelda, kas see töötab, aga mulle meeldib selle harjutuse positiivne sõnum. Et tegelikult peaks ikkagi mitte tegema allahindlust. Ja tegelikult, ausalt, polegi väga vahet, kas baka või maka või üldse mitte midagi. Igale ühele peab kuskil oma olema ning pole midagi halba selles, kui sa ei rapsi sihitult ning tead, mida või keda sa antud perioodil oma ellu hea meelega lisaksid. Ning selle nimel teatud samme teed. Nii ehk ei olegi see kohtingumaailm nii väga brutaalne olelusvõitlus, vaid pigem üks osa sellest, mis aitab sul uute huvitavate inimestega tuttavaks saada – kelle hulgas võib leiduda ka see, kelle sa lõpuks täiesti oma naha alla lased.