/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2013/10/04/2512633t1h8e85.jpg)
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on riigihanke tulemusel sõlminud lepingud naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks kõikides maakondades ning ameti kinnitusel ei jää ükski abivajaja uuest aastast abist ilma.
Riik lubab, et naiste tugikeskused aitavad abivajajaid ka uuel aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse juhi Olle Selliovi sõnul lisandub naiste tugikeskuse teenus uue teenusena juba täna pakutavate ohvriabiteenuste hulka. «Kvaliteetne teenus – majutus, kriisinõustamine ning psühholoogiline ja juriidiline nõustamine, on kättesaadav üle Eesti,» lisas ta.
Kõigis maakondades naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks korraldas amet aasta lõpus riigihanke, mis teostati kolmes etapis. Ohvriabi juhi sõnul täitis hange oma eesmärki: «Me saame tagada teenuse jätkuvuse kõikides maakondades ja ka rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise.»
Riigihanke tulemusel kujunes teenuse kogumaksumuseks 641 051 eurot. Eelnevatel aastatel on riigi baasrahastus naiste tugikeskuse teenusele olnud 500 000 eurot aastas.
Selliovi sõnul puutuvad ohvriabitöötajad iga päev kokku lähisuhtevägivalla juhtumitega. «Saame suurepäraselt aru naistevastase vägivalla ohvritele mõeldud teenuste olulisusest ja nende arendamise vajadusest. Näeme olukordi, kus on tekkinud esimesed tõsised vägivaldsele suhtele viitavad signaalid, aga ka juba aastaid vägivallaringis kannatanud naisi.»
Kvaliteet tagatakse selgete teenusestandardite, järelevalve teostamise ja üleüldise tiheda koostööga. Üheks meetmeks on koostöös siseministeeriumiga ellu kutsutud MARAC juhtumikorralduse mudel. Selliovi sõnul saab sellest lähisuhtevägivalla spetsialistidele töövahend.
«See annab teadmisi ja oskuseid, kuidas lähisuhtevägivalla ohvrit ära tunda, tema vajadusi ja probleemi tõsidust hinnata, sellest teistele spetsialistidele teada anda ning abistavaid tegevusi ühiselt kavandada ja pakkuda,» rääkis Selliov.
«Koostöös naiste tugikeskustega on plaanis tõhustada ka ennetus- ja teavitustööd, et abivajajad teaksid abisaamise võimalustest ja oskaksid aegsasti ära tunda ohumärke oma lähisuhtes,» lisas ta.
Seitsmes maakonnas (Harju-, Ida-Viru-, Valga-, Jõgeva-, Tartu-, Pärnu- ja Saaremaa) jätkavad teenuse osutamisega senised tugikeskused. Viide maakonda (Võru-, Valga-, Viljandi-, Lääne- ja Hiiumaa) on oma tegevust laiendanud seni teistes piirkondades tegutsenud tugikeskused. Kolmes maakonnas (Lääne-Viru-, Rapla- ja Järvamaal) hakkavad teenust osutama uued teenusepakkujad.
Maakondlikud naiste tugikeskuste telefoninumbrid on kättesaadavad sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Avalikustamisele ei kuulu teenuse osutamise koht ja töötajate kontaktandmed. Ööpäevaringset nõustamist ja tuge pakub naistevastase vägivalla tugitelefon 1492.