Sa lükkad inimesi eemale. Sa ei oska inimesi endale lähedale lasta. Iga kord kui hakkad end kellegagi natuke mugavamalt tundma, siis tunduvad asjad liiga kiirelt liikuvat ning emotsioonid kasvavad üle pea. Sa keskendud teise inimese vigadele ning annad endale seeläbi vabanduse neid eemale lükata. Su ees võib seista su hingesugulane, kuid sa leiaksid ikkagi viisi, kuidas ta eemale peletada ning seeläbi enda habrast südant kaitsta.
Sa ütled ei. Sa ütled asjadele ei, kuna kardad midagi rumalat öelda või end teiste ees häbistada. Sa ei ole võimeline end uutele kogemustele avama, kuna läbikukkumishirm on kõikehõlmav. Kui keegi sind välja kutsub, siis ütled tavaliselt ära. Isegi kui vastad jaatavalt, siis loodad sisimas, et teine inimene tühistab kohtumise viimasel hetkel. Negatiivseid tagajärgi vältides jätad end aga ilma ka võimalikest positiivsetest kogemustest.
Sa ei pea end armastusväärseks. Sa sisendad endale, et keegi ei suudaks sind armastada. Isegi kui sa kellelegi meeldid, siis saavad nad ilmselt varsti aru, et sul pole midagi pakkuda, ning jätavad su maha. Sa teed end pidevalt maha ning oled iseenda kõige suurem kriitik. See tähendab aga seda, et sa ei anna endale õnneks isegi mitte võimalust.
Sa otsid vabandusi. Sul on erinevad vabandused alati varnast võtta. Ta on liiga pikk, liiga kõhn või liiga korralik. Sa otsid inimestes vigasid ning lood endale seeläbi mingi naeruväärse põhjuse, miks neid eemale tõugata. Peaasi et kontroll oleks täielikult sinu käes, kuna ainult nii suudad iga hinna eest haiget saamist ja südamevalu vältida.