Üksi jäädes on kontakt esimese kliendiga see, mil käed hakkavad siiski värisema ja tekib ebakindlus. Selleks, et see tunne tasapisi kaoks, tuleb peale baaskoolitust väga palju harjutada kunstmodelli peal ja kui käsi juba kindel tundub, siis liikuda edasi inimese peale.
Kui kaua te olete ilumaailmas tegutsenud?
Ilumaailmas olen nüüdseks tegutsenud 20 aastat, aastad lendavad nii ruttu, et ma täpselt enam ei mäletagi, aga alustasin ma 17-aastaselt.
Ikka veel leiate, et peate ennast koolitama, käima parimate koolitajate juures. Kas on iga kord midagi juurde õppida?
Koolitamas käin end vähemalt korra aastas, kuid enamasti siiski rohkem, kaks-kolm korda tuleb üldiselt ära. Seda seetõttu, et alati on keegi, kes teeb mingit asja väga hästi ja oskab teistele õpetada nippe või tehnikat, milleni nad ise jõudnud, mis hõlbustavad teatud valdkonna tööd ja parandavad töötulemusi. Kliendid tahavad ju ikka saada kõige paremat tulemust ja seda saab pakkuda ainult ennast koolitades.
Mis on see, mida Hiinas õpetati? Kas sealne õpetus, kultuur või tehnikad erinevad palju sellest, mida suurem osa Eesti iluspetsialiste valdab?
Kultuurivahe on väga suur, alustades sellest, et sinna minnes tööalaselt vaatavad sulle otsa teistsugused inimesed, teistsugused kulmud, teistsugused huuled ja silmad. Selliste näojoontega inimestele me joonistame teistsuguseid kulme. Meie põhjamaa inimestele sellise kujuga kulmud ei sobiks. Kui rääkida sealsest koolitusest, siis iga maa inimene õpetab omamoodi, lähtudes enda kultuuri näojoontest. Sellest lähtuvalt tulevad ka erinevad stiilid ja sellega kaasneb kõik muu.