/nginx/o/2016/12/21/6194639t1h0310.jpg)
Dr Renée Bergstom on praegu 72-aastane, kuid ta oli kõigest kolme-aastane, kui tema vanemad viisid ta arsti juurde ning lasid kliitori eemaldada. Murelikud vanemad arvasid, et see on parim viis võidelda põngerja kombega aeg-ajalt oma suguelundeid katsuda.
Bergstom rääkis oma jubedast kogemusest Guardianile ning ütles, et tegemist oli kirikule kuuluva kliinikuga, mis võitles masturbeerivate tüdrukute «probleemiga» skalpelli abil. Kirik oli masturbeerimise patuks kuulutanud ning kiitis tegevuse heaks.
«Ma mäletan piinavat valu ning põhjatut reetmistunnet,» meenutab Bergstom. «Mul keelati juhtunust rääkida, kuid see tähendas, et ma jäin oma küsimustega üksinda. Kui ma jõudsin puberteediikka, teadmata, mis on mul puudu. Mis tunne see oleks, kui ma oleksin «terviklik»?»
Protseduur ei võtnud Bergstomilt mitte ainult võimalust kogeda seksuaalset mõnu, vaid see pani ohtu ka tema tervise. «Minu esimene laps ja ma ise oleksime sünnitusel peaaegu surnud – see on kõigi kliitorieemaldamise läbi teinud naiste puhul suur risk. Mina, nagu paljud teised naised, ei teadnud, et armkude ei veni. Ma tahtsin sünnituse ajal olla ärkvel, kuid mu arst oli sunnitud läbi viima põhjaliku episitoomia ning selle paranemiseks kulus kuid. Ta oli šokeeritud, kui kuulis mu armi päritolu kohta.»
On šokeeriv, et kirik sellist käitumist soosis, kuna kliitori eemaldamise praktikat propageerinud Isaac Baker Brown löödi juba 1867. aastal Londoni arstide liidust välja ning tema karjäär käis põhja. Seda just seetõttu, et ta kasutas kliitori eemaldamist, et ravida naisi epilepsiast ja «maaniast», mida arvas olevat masturbatsiooni põhjustatud. Ometi elasid USAs tema uskumused edasi isegi veel 1960ndatel.
Bergstom on pühendanud praegu oma elu sellele, et võidelda naiste genitaalide moonutamise vastu.
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)