Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed

Foto: Jan Mika / PantherMedia / Scanpix

Pärast esimese hanke luhtumist kaheksas piirkonnas välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata.

Järvamaa, Jõgevamaa, Läänemaa ja Hiiumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ning Võrumaa naiste tugikeskused otsustasid täna mitte esitada pakkumist Sotsiaalkindlustusameti välja kuulutatud teises hankes naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks. Nendes maakondades lõpetavad vägivalla ohvritest naisi ja lapsi toetavad tugikeskused oma tegevuse.

Võrreldes viimastel aastatel sotsiaalministeeriumilt saadud toetusega väheneb väiksema elanike arvuga maakondades teenuste rahastus ligi poole võrra. See tähendab, et seal ei oleks rahapuudusel reaalselt võimalik pakkuda täies mahus ohvriabi seaduse ette nähtud liitteenust, mis sisaldaks nii majutust kui ohvritele vajalikku psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Uue hanke tingimustes onsSotsiaalkindlustusamet oluliselt leevendanud ka nõudeid teenuseosutajate ettevalmistusele, minnes mööda ohvriabi seaduses sätestatust.

«Muidugi on kahju aastatega ülesehitatut ja praeguseks hästitoimivat süsteemi lasta kokku kukkuda, kuid  oleme kaalunud seda tõesti iga nurga alt ning hetkel antud tingimustes muud võimalust ei näe,» ütles ENVL juhatuse liige, 2008. aastast tegutseva Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja Marju Tuoppi.

«Me ei ole nõus tegema mööndusi tugikeskuse teenuse kvaliteedis ega saa petta vägivalla ohvritest naiste ootusi saada keskusest kompleksset abi,» ütles ENVL juhatuse esinaine Eha Reitelmann. «Eesti Naiste Varjupaikade Liit on aastate jooksul välja arendanud mitmekülgse naiste tugikeskuse teenuse, mis vastab vägivalda kogenud naiste vajadustele. 2016. aastal oli selline teenus esmakordselt kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Arvestades sotsiaalministeeriumi suhtumist ja 2017. aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade vähenemist, ei näe me võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata,» lisas ta.

«Norra toetusprogrammi abiga üleriigilise kompleksteenuse välja arendamise eesmärgiks oli teenuse jätkamine meie riigi vahenditest. Kui ohvriabi seadusesse kirjutati sisse tugikeskuse liitteenuse kättesaadavuse nõue igas maakonnas, oleks pidanud selleks vajalikud summad ka riigieelarvesse planeerima. See jäi paraku tegemata,»  kommenteeris ENVL juhatuse liige Merle Albrant.

Lisaks  nõutakse hankelepingus tugikeskustelt teenuse osutamiseks omapoolset rahastust –  tugikeskused peavad ise leidma vahendid, et esimesel kuul teenust pakkuda. Aruande põhjal otsustab sotsiaalkindlustusamet järgmisel kuul, kas maksta tehtud kulutused kinni. Tegemist on aga mittetulunduslike organisatsioonidega, kes kasumit ei tooda, seega oleks vaja võtta laenu. Lepingutingimused ei ole ilmselgelt koostatud  võrdsete partnerite positsioonil.

Ohvriabi seaduse muudatusi tutvustades selgitas sotsiaalministeerium oma pressiteates, et seadusemuudatusega luuakse ohvritele kvaliteetne ja selgetele nõuetele vastav teenus ja  ministeeriumi eesmärk on tagada, et naiste tugikeskuste teenus oleks jätkusuutlik, üleriigiliselt kättesaadav ning püsiva rahastusega.Selged nõuded sellele teenusele ning järjepidev riigi rahastus pidid andma suurema kindluse ohvritele ning töörahu teenusepakkujatele.

Praeguseks on välja kujunenud olukord, kus sotsiaalministeerium edastab avalikkusele üht ja tugikeskustele teistsugust sõnumit. Eesti Naiste Varjupaikade Liit juhtis juba septembrikuus ohvriabi seaduse muudatuste menetlemise käigus riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu tugikeskuste teenuse osutamiseks planeeritud summade vähenemisele.

Novembri lõpus pöördus ENVL samas küsimuses kõigi riigikogu fraktsioonide, samuti sotsiaalkaitse ja tervise- ja tööministri poole. Vastuseid seni saadud pole, riigieelarve on vastu võetud. Sotsiaalministeerium on probleeme järjekindlalt eitanud, väites, et raha on teenustele hoopis juurde tulnud.

«Riigieelarvest on viimased kaks aastat eraldatud naiste tugikeskuste teenuse pakkumiseks 500 000 eurot,» selgitab olukorda sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kruuse. «2017. aastal on selleks planeeritud 620 000 eurot ehk 120 000 eurot (mis on mh ühekordsete vahendite ära langemise katteks) rohkem, kui varasematel aastatel. 2015. aastal lisandus riigieelarvelistele vahenditele ühekordne Norra Kuningriigi programmi «Kodune ja sooline vägivald» toetus suuruses 187 207 eurot.»

2016. aastal lisandus riigieelarvelistele vahenditele ühekordne Norra Kuningriigi programmi «Kodune ja sooline vägivald» toetus 54 000 eurot ning lisaks veel ühekordselt 150 000 eurot psühholoogiliseks ja juriidiliseks nõustamiseks.

«Peame töötama selle nimel, mis on kõige olulisem – et abi oleks kõigile kättesaadav,» selgitab Kruuse. «Seetõttu kutsun varjupaiku üles tegema sotsiaalkindlustusametiga koostööd, et leida lahendus ohvrite abistamiseks. Meie ühine eesmärk on, et ohver ei jääks vajaliku abita.»