/nginx/o/2016/12/21/6193323t1hb1ab.jpg)
Igal naisel on õigus otsustada, millal on tema jaoks õige aeg lapsi saada. Bioloogilises mõttes on parim aeg emaks saada ilmselt enne kolmekümnendaid eluaastaid, kuna naised on sel ajal üldiselt füüsiliselt kõige tugevamad, kuid vahest eksisteerib selle kõrval ka mingi maagiline vanus, mil on suurim tõenäosus sünnitada tark laps?
Kui oled praegu kahekümnendates aastates naisterahvas, siis oled ilmselt märganud, et Facebooki uudisvoog kipub pulma- ning beebipiltidest lausa kubisema. Tunned, et oled ajas väheke maha jäänud, kuna pole veel abiellunud ega pere loonud? Pole hullu, kuna tänapäeval saadakse esimene laps keskmiselt 26 aasta vanuselt. Uute uuringute kohaselt oleks targem pere loomisega aga veelgi viivitada, vahendab Woman’s Day.
Suurbritannias viidi läbi hiljuti uuring, mille käigus jälgiti pikema aja jooksul 18 000 lapse arengut. Eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutab ema sünnitusvanus lapse kasvamist ning arenemist. Tulemused näitasid, et lapse arengu koha pealt oleks kõige parem aeg laste saamiseks kolmekümndendates eluaastates.
Uurimise käigus tuli välja, et kolmekümneselt vanemaks saanud emade lapsed on suurema tõenäosusega intelligentsemad, on suurema kognitiivse võimekusega ning edukamad, kui lapsed, kelle ema sünnitusvanus jäi kahekümnendatesse või neljakümnendatesse eluaastatesse.
Eksperdi Alice Goisise sõnul on kolmekümnendates esimese lapse saanud emad lisaks muule tavaliselt ka parema haridusega, kõrgema sissetulekuga, nad on suurema tõenäosusega stabiilses suhtes, harrastavad tervislikke eluviise ning on enda rasedust ette planeerinud.
Neljakümnendates eluaastates vanemaks saanud emade puhul tuli välja, et nad suitsetavad vähem, toidavad enda lapsi üldjuhul rinnaga ning loevad neile rohkem. Teisalt on selles vanusevahemikus sünnitanute lapsed aga kõige suurema tõenäosusega ülekaalulised, kuna nende emad veedavad vähem aega enda lastega mängides kui nooremad emad.
/nginx/o/2016/10/14/5956407t1h6a17.jpg)