Küsi uuel aastal palgatõusu! Aga kuidas?

Foto: Fabrice Michaudeau / PantherMedia / Scanpix

Uus aasta on ukse ees ning on aeg teha kokkuvõtteid. Kuidas oled rahul oma tööalase arenguga? Kas tunned, et sind hinnatakse või vajaksid lisamotivatsiooni palgatõusu näol?

Kui tunned, et palganumber pole enam vastavuses sinu panusega ettevõtte arengusse, siis oleks tark minna ülemuse jutule. Tõenäoliselt su sisetunne ei valeta sulle – CV Keskuse andmetel on iga teise töötaja töökoormus töökäte puuduse tõttu kasvanud. Suurenenud vastutus on aga väga hea põhjus, miks palka juurde küsida. Ka on tegemist hea ajastusega – esimesel poolaastal on palgatõusuga arvestanud 33,2 protsenti tööandjatest, 22,8 protsenti pole veel selles osas lõplikku otsust langetanud. Palgasaajatest plaanib aga uuest aastast endale lisa küsida suisa 84,3 protsenti!

Palgaläbirääkimine on aga miski, mis paljusid hirmutab ning CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt teab, miks see nii on: «Ebamugavaks teeb olukorra see, et ühel osapoolel on info, mis teisel puudub. Tööandja teab, kas ja kui palju on tal võimalik töötajate palka tõsta. Enamasti on tal ka viimasest personaliotsingust info sellest, kas palgatase on tema ettevõttes tööturul konkurentsivõimeline või mitte. Värbamisprotsessis puudub aga töövõtjal teadmine, kui palju sobivaid kandidaate on valikulaual ja missugused on konkurentide oskused, teadmised ja kogemused. Just puuduliku info tõttu nihkub läbirääkimiste kaalukauss enamasti tööandja poolele.»

Palgaläbirääkimisi ette võttes on oluline koguda nii palju informatsiooni kui võimalik. Selgita välja oma oskuste ja teadmiste nõudlus ja väärtus, jää realistlikuks ja ausaks ning proovi oma teadmisi ja oskusi hinnata. Näita tööandjale, miks on see talle kasulik! 

Läbirääkimistesse asudes ei tohiks esitada ainult põhjendusteta ja selgitusteta nõudmisi. Ära kindlasti manipuleeri ega valeta, näiteks väites, et laual on konkureeriv pakkumine. Samas ei tasu kindlasti vastu võtta ka pakkumist, millega sa ise rahul pole.

Kuidas palka juurde küsida?

Järgi neid nõuandeid, kui lähed ülemuse jutule. Valmistu ning ole enesekindel, siis võid tagada endale ka edu!

Uuri tööturgu! Töövõtja seisukohast on oluline koguda enne läbirääkimisi nii palju informatsiooni kui vähegi võimalik ja seeläbi tasakaalustada läbirääkimised.

Infot saab koguda nii keskmiste palgatasemete ja palgatrendide kohta kui ka konkureerivate ettevõtete palgatasemetest. See aitab välja selgitada, kas töötaja saab turuhindadest suuremat või väiksemat tasu. Umbes neljandik CV Keskuses avaldatud tööpakkumistest on juba avaliku palganumbriga, mis loob samuti üsna hea ülevaate. Võimalik, et tutvumisringkonnas on ka mõni värbamiskonsultant, kelle käest oleks võimalik uurida, kui suur on antud positsioonil konkurentsivõimeline töötasu.

Põhjenda oma palgatõus! Asudes palgaläbirääkimistesse, on töötaja roll teha tööandjale selgeks, miks ta palgakõrgendust väärib. Võib-olla on selleks kasvanud vastutus või lisaväärtus, mida ta tööandjale loob? Ehk on viimase aasta tulemused olnud üle ootuste head, mis on kaasa aidanud ettevõtte arengule. Võib-olla on aga kasvanud ka värbamiskonsultantide huvi töötaja vastu ja tema oskused ning teadmised on tööturul kõrgelt hinnas?

Palgatõus peab alati olema põhjendatud – lihtsalt niisama äriettevõte palka ei tõsta ja kindlasti ei ole piisavaks argumendiks see, et töötaja on võtnud uue autoliisingu.

Tunne vastaspoolt! Nii nagu müügiprotsessiski, tuleb ka palgaläbirääkimistel mõista, kes istub teisel pool lauda. Kas tegemist on ettevõtte juhi või personalijuhiga? Kas tal on võimu palgataset muuta või peab ta omakorda seda mõtet edasi müüma? Tasub meeles pidada, et kui juht on huvitatud ettevõtte tulemustest, siis keskastmejuht on huvitatud eelkõige talle seatud eesmärkide saavutamisest. Seda teades oskab töötaja läbirääkimistel vestluspartnerit survestada.

Valmistu rasketeks küsimusteks! Kui selgub, et tööandja pakutav ei ole piisav, ei tasu veel läbirääkimisi pooleli jätta. Oma nõudmiste eest tuleb seista. Arvatavasti ei möödu mitte ükski palgaläbirääkimine nii, et töötaja küsib ja tööandja vastab «Olgu, ikka saab». Taolise juhtimisstiiliga ettevõte satuks ilmselt üsna kiiresti raskustesse ja lõpetaks tegevuse. Seepärast peab töötaja olema läbirääkimistele astudes valmis ka rasketeks küsimusteks. Selleks tasub läbi mõelda, mis küsimused tekitavad ebamugavust ja kuidas neile vastata. Ette valmistumata tekib taolises olukorras kaks ohtu – kas valetatakse või lepitakse vähemaga. Oma soovide saavutamiseks peab aga vastama ausalt ja enesekindlalt.

Ära ähvarda! Aastas vahetab tööd pea iga neljas töövõtja ja iga teine töötaja on valmis vastu võtma parema mainega tööpakkumise konkureerivalt ettevõttelt. Niivõrd liikuval tööturul peab tööandja läbirääkimistel tunnetama, et töötaja on lojaalne ja plaanib ettevõttes teha pikka karjääri. Tööandja on valmis tegema vaid pikaajalisi investeeringuid. Seepärast ei tohiks kindlasti välja käia argumenti, et kui palka ei tõsteta, lähen ära. Taoline olukord lõhuks läbirääkimised ja tekitaks vaid pingeid.

Läbirääkimised on mõnevõrra lihtsamad uue töökoha otsingutel, kuna siis on töötajal kergem keelduda pakkumisest, kui ta tunneb, et väärib enamat ja otsida edasi. Tööpakkumist vastu võttes peab aga suutma rääkida endale tingimused, millega on töötaja ka päriselt rahul. Seda seepärast, et palgaläbirääkimisteks avaneb uus võimalus tavaliselt aasta või alles kahe pärast.