Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Ettevaatust: süüfilis on tagasi ja võimsamana kui varem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana poster, millega julgustati inimesi süüfilise vastu abi otsima ning mitte häbenema.
Vana poster, millega julgustati inimesi süüfilise vastu abi otsima ning mitte häbenema. Foto: LIBRARY OF CONGRESS / CATERS / Scanpix

Süüfilis on viimasel ajal pannud teadlasi ja arste kukalt kratsima, sest haigusjuhtumid on aina sagenenud. Ometi oli aastaid haiguse levik kontrolli all – seda tänu penitsilliinile. Nüüd on lõpuks teadlastel ka selge, miks süüfilis suure comeback’i teinud on.

Tuleb välja, et tegemist on haiguse selle tüve mutatsiooniga, mis laastas 18. sajandi Euroopat. Uurijate sõnul registreeritakse igal aastal rohkem kui kümme miljonit uut haigusjuhtu ning selles võime süüdistada uue vormi nimega SS14-Ω ilmumist.

Ajakirjas Nature Microbiology ilmunud uuring, mille viisid läbi Zürichi teadlased, analüüsis haiguse DNA-d, et aru saada, miks süüfilis enam nii hästi antibiootikumiravile ei allu. Põhjuseks on tõsiasi, et sel haigusel on pikk ajalugu. Nüüd on bakterid muteerunud. Viimatine pandeemiline haiguslevik toimus 1950ndatel.

Samas rahustab nakkushaiguste spetsialist Sanja Senanayake Austraalia riiklikust ülikoolist inimesi, et paanikasse ei tasuks minna. Süüfilis põhjustab haavandeid ja ville genitaalidel, mis võivad kergelt märkamata jääda, kuna ei põhjusta valu. «Seetõttu tasub olla ettevaatlik ning kui sa oled suguliselt aktiivne, tasub lasta end perioodiliselt haiguse vastu testida.»

Ka ei tasu tema sõnul ka antibiootikumide resistentsuse pärast muretseda, kuna haigus pole veel täielikult õppinud antibiootikumidest «üle olema». «Esimene ravi süüfilisele on jätkuvalt penitsilliin,» ütleb Senanayake väljaandes news.com.au.

Süüfilist kirjeldati esimest korda ajaloodokumentides aastal 1495. See levis kiirelt üle kogu Euroopa ning vallandas globaalse pandeemia. Värske uuring viitabki just samale haigusvormile, mis toonagi levis – kuid mis pärast 1950ndate pandeemiat ning antibiootikumide kasutuselevõttu on muteerunud. Senanayake sõnul ei tea keegi täpselt, kaua on haigus Euroopas eksisteerinud. Mõned pakuvad, et haiguse tõi oma avastusreisidelt kaasa Kolumbus, kuid teised arvavad, et süüfilis tegi ammu enne seda Euroopas tiire, kuid keegi lihtsalt ei osanud seda ära tunda.

Tuletame meelde, et turvaseks on kõige alus. Ära unusta kasutada kondoomi!

Tagasi üles