Neli levinud müüti vallaliseelust

Foto: SCANPIX

Vallaliste kohta liigub mitmeid müüte, mistõttu Psychology Today võttis sihiks mõned levinumad vääruskumused kummutada.

Müüt 1: vallalisi huvitab ainult üks asi – partneri leidmine

Müüdi järgi nutavad vallalised inimesed üksi kodus, hullunud mõttest, et neil pole kallimat. Võid seda mõelda, kuni ei küsi vallalistelt endilt, mida nad tahavad. Kuid need tüütud sotsiaalteadlased esitavad alati küsimusi.

Kui vallalistelt küsiti 2005. ja veelkord 2010. aastal, kas nad loodavad abielluda, siis vastas jaatavalt alla poolte. Pigem ootavad seda nooremad, kes samuti mõttest aja jooksul üle saavad.

Inimestest, kes pole abielus, võivad sellele loota need, kes on juba korra altari ette jõudnud, kuid lahutanud või lesestunud. Pärast üksi jäämist on mehed alati agaramad uuesti abielluma kui naised, kuid ka nemad – kui neil on toetavad sõbrad – ei ole naistest rohkem huvitatud uue liidu sõlmimisest.

Ühest vallaliste tüübist ei pruugi sa aga kuulnud olla – inimesed, kes on südames vabad. Nende kohta ei kehti laused - ei vea armastuses, kardab hülgamist või muud taolised stereotüübid.

Vaba südamega inimesed ei tammu paigal, kuni leiavad «selle õige». Nad naudivad vallaliseelu ja võimalust leida tasakaal seltskonnas ja üksinduses viibimise vahel. Nad on oma loomult vallalised.

Müüt 2: vallalisi ümbritseb tume aura

Selle kohaselt oled vallalisena õnnetu ja üksildane ning su elu on traagiline. Võib-olla oled kuulnud teaduslikest uuringutest, mis näitavad, et abiellununa oled õnnelikum ja elu on igas mõttes parem kui vallalisena.

Kuid lugedes uuringuid tegelikest raportitest, mitte meedia vahendusel, polegi ehk antud väited nii veenvad. Näiteks küsiti ühe uuringu raames tuhandelt inimeselt, alates vanusest 16, kui õnnelikud nad olid. Sama küsimus esitati neile kord aastas ja nii kümnendeid.

Kas inimesed, kes olid ühel aastal vallalised ja järgmisel abielus, muutusid järsku palju õnnelikumaks kui enne? Ei! Veidi õnnelikumad kiputakse olema pulmade paiku – seda võib nimetada mesinädalate efektiks.

Umbes aasta möödudes on inimesed sama õnnelikud või õnnetud kui vallalisena – nii läheb parimal juhul. See kehtib vaid nende puhul, kes abiellusid ja kokku jäid. Inimesed, kes lahutasid, ei kogenud isegi mesinädalate efekti.

Pulmapäeva lähenedes muutusid nad juba pisut vähem õnnelikuks. Seejärel hakkas õnnetunne järjest langema, kuni jõudis madalseisu aasta enne lahutust. Kui lõpuks lahutuse päev kaugeneb ja paistab vaid tahavaatepeeglist, hakkab inimeste õnn vaikselt jälle kerkima.

Müüt 3: abielludes oled tervem ja elad kauem

Ühes üleameerikalises uuringus hinnati tuhandete inimeste üleüldist tervist. 92,9 protsendi abielus osalejate tervis oli kas hea või suurepärane. Väga tublid tulemused! Kuidas läks ag neil väidetavalt haigetel ja väetitel vallalistel?

Nende seast, kes alati vallalised olnud, hinnati 92,6 protsendi tervis heaks või suurepäraseks. Kui suur on ikkagi erinevus 92,6 ja 92,9 vahel? Järgmine kord, kui kuuled, et abieluinimesed on õnnelikumad, mõtle sellele.

Pealegi on seegi võrdlus petlik, kuna hetkel abielus olijad pole kõik, kes kunagi altari ette on kõndinud – kõrvale on jäetud umbes pooled neist, kes abiellusid, kuid ei talunud seda ja lahutasid.

Kuidas on aga pikema elueaga? Ühes uuringus jälgiti inimesi sellest ajast peale, kui nad olid 1921. aastal koolilapsed. Kes on siiani elavate kirjas ja kuidas abielu sellega on seotud? Abieluinimesed jagasid kõige pikema eluea tiitlit nendega, kes kogu elu vallalistena veetsid.

Kõige nooremalt lõpetasid elu aga lahutatud osalejad. Samas ei pruugi tulemused viimaste kohta kaasajal enam kehtida. Hiljutise uuringu järgi ei pruugi abielustaatus üldse eriti mõjutada, kui vanaks keegi elab.

Müüt 4: kui oled vallaline, keerleb kogu maailm sinu ümber

Müüdi kohaselt käituvad vallalised nagu lapsed. Oled enesekeskne ja lapsik ning su aeg on väärtusetu, kuna sul pole paremat teha kui mängida. Seevastu abieluinimesed pidavat teisi aitama, enda vanemaid toetama ja kogukonda ülal hoidma.

Väidetavalt on viimased isetud – kuid seda nad siiski pole. Kahes Ameerika uuringus pidasid teadlased järge, kes olid abistajaks, toetajaks ja hoidsid teiste inimestega ühendust. Tulemused näitasid, et abikaasad toetavad enda ja kaasa vanematega üksteist kokku palju vähem kui vallalised ainult enda vanematega üksteist vastastikku abistavad.

Vallalised hoiavad ka suurema tõenäosusega sidet sugulastega ning helistavad ja käivad neil külas. Lisaks säilitavad nad palju tugevamaid suhteid sõprade ja naabritega. Seega, kui abikaasad pühenduvad end peamiselt teineteisele, siis vallalised hoiavad koos perekondi ja kogukondi.