On pehmeid ja jäigema vormiga mütse, nunnult naiselikke ja kargelt maskuliinseid detaile. Ning mitte kunagi pole nii, et sobib vaid üks ja ainus mütsivorm – hei, oma lotule ei maksa küll tarvis igavest truudust vanduda! Vaheldus on lahedam. Igale näole sobib ka mitu eri tegumoodi.
Mis värvi peakate valida, on päris peen kunst. Isegi neutraalsetel toonidel on olemas pooltoonid, hallide hulgas näiteks sinakamad, beežikamad, lillakamad ja roosa kvartsi karva varjundid – mütse proovides märkad kindlasti kohe, et mõni muudab näo värskeks, teine teeb tuhmiks. Kõige lihtsam tee sobiva toonini ongi katse-eksituse meetod. Pane müts pähe ja jälgi, mida silmad ja jume teevad. Kas löövad särama või kustutatakse tuled hoopis ära? Kui näole tekivad imelikud varjud ja ebasoodsad peegeldused, oled tooni valikuga mööda pannud. Enamiku inimeste jaoks on värviteooria, mida profid kasutavad, liiga pikk ja keeruline, kuid lihtsamalt saab ka. Võtmeküsimus kõlab: kas soojad või külmad toonid. Eestis on nende kandjate suhe umbes 80 : 20 – oleme kõik talveperioodil näost pisut sinised, aga esineb ka kuldseid natuure. Seejärel loeb, kui tumedat tooni tahad. Paljud peavad musta turvaliseks valikuks, aga tõde on hoopis teine – peakatte kujul on must üsna harva ideaalne. Hallikatel ja tumesinistel toonidel on märksa paremad väljavaated. Kindlasti tasub tähele panna ka pastelle ja mahedaid murtud roosasid, nende mõju võib kaunistada üle ootuste palju. Kuid leidub neidki, kelle näo kõrval kõik heledaks segatud värvid liiga lahjana mõjuvad – no teie põmmutage millegi sügavamaga. Kolmas aspekt tooni hindamisel on see, kui kirka või maheda varjundi kasuks otsustada. Pikaajalised stilistitöö kogemused kinnitavad, et siin on kõige tähtsam kandja karakter. Näodetailide, naha, silma ja juuksevärvi kontrast aitab samuti kaasa. Aga laias laastus ongi asi nii lihtne – kui kirgas müts sul tuju heaks teeb, siis anna minna, võlud ka vastutulijatele naeratuse näole.
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
