/nginx/o/2016/12/03/6140005t1h47a8.jpg)
Kord kuus kutsub ETV lastesaadetest tuntud Annika Mändmaa lapsi ja peresid Sisevete saatkonda, kus läbi pärimusmängude taaselustatakse vanavanematelt päritud traditsioone ja kombeid. Kui oluline on mäng ja muusika lapse arengus ning kuidas läbi mängimise last eluks ette valmistada, räägib üritustesarja «Perehommik Annikaga» perenaine Annika Mändmaa.
Lapse suurimateks eeskujudeks on tema ema ja isa
Lapses sütitab suure mängurõõmu ja tegutsemistahte temaga kaasa mängiv lapsevanem. Ema või isa jälgides valib laps suuresti oma tegutsemisviisi. «Mistõttu on oluline, et sellistel momentidel oleksid emmed ja issid aktiivsed ning ka mängumöllus paneksid tähele oma hoiakuid, sest need mängivad rolli lapse edasises käitumises,» kinnitab pereürituse «Perehommik Annikaga» perenaine Annika Mändmaa. «Nähes vanemaid, kas suhtlemas, mängimas või laulmas järgib laps täiskasvanute reageeringuid ja need on hetked, kus laps õpib nii suhtlemist kui erinevaid käitumisnorme. Ka teiste lastega suheldes matkitakse vanemate käitumismalle ning lapsevanematel on oluline kõike seda meeles pidada,» selgitab ta emade ja isade eeskuju suurt tähtsust.
Lapsel on õigus emotsioonidele nagu täiskasvanutelgi
Mänguhoos võivad lapse tujud muutuda, nii nagu täiskasvanutelgi. Aga ei tohi unustada, et kuna lapsed ei oska veel teadlikult oma emotsioone juhtida, siis nende meeleolud vahelduvad kiiremini kui suurtel inimestel. «Tuju kõikumisi peab kindlasti märkama ning on hea, kui suudetakse ka põhjus välja selgitada. Aga nagu täiskasvanute puhul, nii piisab mõnikord ka mudilaselegi lihtsalt väikesest puhkusest. Lapsel lastakse rahulikult omaette olla ja küll ta jälle teiste tegemistega liitub, kui ta on pisut omapäi olla saanud,» jagab vanarahva tarkusi ja kombeid tundev Annika Mändmaa lihtsat nippi.
Mängides toimub ettevalmistus päris eluks
«Mäng on oluline ja üks toredamaid vahendeid õpetamaks lastele eluks vajalikke oskusi. Pea iga mäng kasvatab enese väljendamise meisterlikkust ja suhtlemisoskust. Eriti kasulikud on aga laulu- ja tantsumängud, mis edendavad lisaks ladusale suhtlemisele ka rütmitaju, improvisatsiooni, musikaalsust ning liikumist,» tõstab esile Annika just tantsu ja muusika tähtsust lapse arenemisel. Küll lisab ta, et koostöö oskus edeneb suuresti just nii-öelda elavaid mänge praktiseerides ja tegutsedes koos teiste mängukaaslastega, aga mitte arvutimängudele rõhku pannes.
Mängides ei tohi lapsele anda üle jõu käivaid ülesandeid
«Nii lapsed kui täiskasvanud on arenguvõimelised ja pea, et iga päev juhtub meie kõigi elus midagi, millest saab õppida. Kuid me kõik oleme omanäolised ja oma arenguteel erinevates etappides. Ka lastega mängides tuleks lähtuda nende võimetest,» kinnitab Mändmaa olulist põhimõtet, mis aitab pisikestes mängurõõmu ja õpitahet säilitada. «Näiteks matkal olles tuleks liikumistempo võtta kõige nõrgema järgi. Samuti satuvad vanemad ise mõnikord nii suurde mänguhoogu, et unustavad ära kellega koos mängitakse, eriti füüsiliste võimete mõttes. Siiski tuleb mõistlikuks jääda ja mitte nõuda väiksematelt sobimatuid tulemusi,» tuletab laste suur sõber Annika lihtsat tõsiasja meelde.