Stella Soomlais on Eesti üks tuntuim nahadisainer, kes on üles ehitanud eduka kaubamärgi ja pakub eeskuju nahakunsti saladusi veel omandavatele noortele. Karjääri alustas ta praktikandina Tartu jalatsivabrikus ja olles täna oma ettevõttes praktikajuhendaja, hindab noortes ennekõike initsiatiivi ning huvi valdkonna vastu.
Stella Soomlais: praktikante värvatakse pigem missioonitundest
Soomlaisi ettevõte on viie tegutsemisaasta jooksul regulaarselt praktikante värvanud. Peamiselt tullakse kätt harjutama Eesti Kunstiakadeemiast ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, kus Soomlais ka ise kolmanda ja neljanda kursuse tudengitele nahadisaini on õpetanud. «Eks mul tekib juba koolis ülevaade tudengitest, keda oleksin nõus praktikale võtma,» ütles nahadisainer ning nendib, et tema juurde praktikale satutaksegi enamasti läbi kooli.
Kõrges hinnas on sellised noored, kes oskavad küsida, aga julgevad ka iseseisvalt tegutseda. Vähetähtis ei ole ka initsiatiiv või suure pildi nägemise võime. «Ka igavamad asjad on olulised, ka väikesed jupid on tähtsad. Selliste ülesannete andmine ei tähenda, et panust ei hinnataks. Kõige vajalikum on huvi, sära silmas ning järjekindlus,» rääkis Soomlais, kes on praktikantide seast ka oma kollektiivi täiendust leidnud.
Praktika on sageli tööelu lävepakk ja Soomlaisi karjäär startis praktika näol Samelini jalatsivabrikus Tartus. «Tol ajal ei olnud väga palju kohti, kus praktikat läbi viia. Kool ei osanud samuti suunata, mistõttu leidsin praktikakoha endale ise ja nii saingi oma esimese suurtööstuse kogemuse. Teise praktika läbisin juba väiksemas nahakunstistuudios, mida veab tänaseni Tiina Andron. Seal nägin tööprotsessi ideest kuni valmistooteni. Mõlemad olid väärt kogemused. Lisaks sain tutvusi, mis on mulle tänase päevani abiks,» sõnas Soomlais, tuues miinuspoolena välja praktikate lühikese kestuse.
«Minu praktikad kestsid kumbki kaks nädalat, mille jooksul saab küll ettevõttest esmase info kätte, kuid see ei ole kindlasti piisav. Ammendava tulemuse saavutamiseks peaks praktika kestus olema vähemalt kolm kuud,» kommenteeris ta.
Kvaliteetse praktika tagamiseks seab Soomlaisi hinnangul ettevõtjatele aga piiranguid ressursside puudus, kuna praktikandi juhendamine on reaalne ajakulu, töö ja panus ning ettevõttele lisakohustus: «Sageli ei ole ettevõtjatel juhendajatele lisatasu tasumise võimalust, mistõttu toimub praktikantide värbamine pigem tänu missioonitundele. Lahenduseks võiksid olla riiklikud juhendamistasud, mis aitaksid hoogustada praktikantide värbamist ja motiveeriksid neisse panustamist.»
Praktika ja juhendamise kvaliteedi tähtsust rõhutas ka Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson. «Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud parima praktikandi konkurss «Praktik Cum Laude» näitas, et praktikaettevõttele positiivse mulje jätnud praktikant võib end tööturul kindlalt tunda. Hea praktikakogemus saab aga sündida vaid õppuri, kooli ja paraktikakohast ettevõtte koostöös ning oskuslik juhendamine aitab innukal praktikandil eesmärke seada ja neid ka saavutada,» sõnas Entson.