/nginx/o/2015/06/05/4151025t1h8275.jpg)
/nginx/o/2016/11/30/6128723t1h1b88.jpg)
Mis võib olla selle põhjuseks, kui laps ei taha kooli minna ja kuidas saab vanem last selles olukorras toetada? Nõu annab Perekeskus Sina ja Mina pereterapeut ja kliiniline psühholoog Ene Raudla.
Mida teha, kui laps ei taha kooli minna?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui laps ei taha kooli minna, siis võib üheks põhjuseks olla vastastikuse mõistmise puudumine ning pingelised suhted klassikaaslastega. Sellises olukorras pole kool see koht, kus õpilane tahaks olla. Laps ei pruugi vanemale rääkida sellest, mis koolis toimub, kuid tema tahtmatus kooli minna peaks panema vanemad mõtlema. Võib-olla pole ta leidnud ühist keelt klassikaaslastega, tal pole sõpru ning tunneb end seetõttu koolis üksildasena. Sel juhul on täiesti arusaadav, et ebameeldiv keskkond vähendab õppimise soovi. Lapsega tuleks sellest kõigest usalduslikult rääkida. Eelkõige tuleks aidata lapsel leida oma suhtlusringkond, mis talle sobib. Kui ta tunneb ennast seal tunnustatuna ja hinnatuna, siis on tal ka oma klassis turvalisem olla.
Lapsel võib olla olla probleeme, mille peale täiskasvanud ei tulegi. Vahel on päris keeruline jõuda lapse tegeliku probleemi põhjuseni ja aidata tal seda lahendada. Siin on abi lapse aktiivsest kuulamisest. Meeles tasub hoida mõtet, et laps kuulab meid siis, kui meie oleme teda kuulanud.
Mida tasuks aga vältida mures lapse abistamisel? Lapsel tekib viha ja trots, kui kasutame tema abistamiseks selliseid väljendeid:
«Mind ei huvita, et teised ei pea.»
«Mine hakka kohe oma asju tegema.»
«Lõpeta juba see virisemine.»
«Kui mina väike olin…»
«Miks sa ei tee nii, nagu ma sulle ütlesin?»
«Vaata nüüd: see ei käi nii, vaid hoopis nõnda.»
«Sa eksid, sest…»
«Jah, aga mõtle nüüd loogiliselt…»
«Sa oled lihtsalt laisk.»
«Ise olid süüdi.»
«No kuidas sa siis ei oska. See on ju nii lihtne.»
«Küll sa oled tubli laps!»
Koolimineku hommikud
Seitsmeaastane laps ei pea veel kõigega ise hakkama saama. Nii lapsel kui ka õpetajal on ebameeldiv hoolitseda asjade eest, mis tegelikult kuuluvad vanemate vastusalasse. Näiteks tuleks aidata hoolt kanda selle eest, et:
- hambad on pestud,
- hommikueine söödud;
- koolikotis kõik vajalik olemas;
- eelmisel päeval koolis antud korraldused läbi loetud ja vajadusel allkirjastatud;
- ilmale sobilikud riided;
- tuletada meelde olla liikluses ettevaatlik.
- viimaseks on tehtud kallistus ja päev võibki alata.
Kõige tähtsam, mida vajab laps, et tunda ennast hästi, sõltumata tema vanusest, on vanema tähelepanu, armastus ja vanemlik hoolitsus. Ära muretse selle pärast, et nad sind kunagi ei kuula, muretse sellepärast, et nad sind alati jälgivad.