/nginx/o/2016/12/01/6134105t1h3479.jpg)
«Ei ta haugu ega karga, ei tee vaiba peale märga,» kirjutasid Karlssoni-raamatus õde ja vend Väikevenna sünnipäevapakile. Väikevend oli toona pisarateni pettunud, tema tahtis päriskoera. Mitu põlvkonda hiljem toovadki jõuluvanad lastele just selliseid, ilma ebameeldivate kõrvalnähtudeta lemmikuid. Ent nagu tavalisest lemmikloomast, saab ka robotlemmikust vanemate kohustus.
Alguses oli Tamagotchi – elektrooniline seade, milles elav loomake nõudis süüa ja tähelepanu ning suri seda saamata. Seda peeti ohtlikuks. Kasvatusteadlased kirjutasid leheveergudel, et niiviisi kaotavad lapsed võime elu ja surma vahel vahet teha. Tean inimesi, kes kasvasid, Tamagotchi taskus, kuid elu ja surma vahel vahet teevad nad ikkagi.
Neli aastat tagasi puhkes Furby buum. Karvast hamstrit-öökulli-loomakest tuli lõbustada ja toita, ta reageeris puudutustele ning rääkis omas keeles. Kui Ilfi ja Petrovi Ellotška vajas suhtlemiseks 30 sõna, siis Furbyle piisab 12 fraasist ja sõnast.
:format(webp)/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
/nginx/o/2014/04/24/2982934t1h0a57.jpg)