Ehmatav uuring: iga laps suurendab Euroopa naiste vaesusriski

Naine kerjab Stockholmi tänavatel. Foto: Fredrik Sandberg / Scanpix

Rohkem kui 23 miljonit last Euroopas elavad allpool toimetuleku piiri ning võrreldes 2010. aastaga on aina rohkem mehi ja naisi vaesuse äärel ja sotsiaalselt tõrjutud. Kõige suuremas riskis on noored, üksikvanemad, pagulased, puudega inimesed ja perekonnad, kus on kolm või enam last. Nii leidis Euroopa soovõrdsuse instituut (European Institute of Gender Equality ehk EIGE).

Praegu kasvab rohkem kui 23 miljonit Euroopa last vaesuses. Samuti selgus uuringust, et kuna sõltutakse liigselt isa sissetulekust, siis on ka see faktor, mille tõttu paljud perekonnad on vaesusohus ning neil puudub kindlustunne. Juhul, kui elus tuleb ette ootamatusi – töökaotus, lahkuminek, haigus või surm – võivad tagajärjed olla katastroofilised. Uuring näitas, et kui isa kaotab töö, langevad 70 protsenti lastega peredest vaesusse.

«Me peame tagama naistele paremad karjäärivõimalused, õiglase palga ning paremad sotsiaalsed tagatised, näiteks pensionifondid, mis arvestavad erinevate vajadustega ning meeste ja naiste eludes ette tulevate väljakutsetega,» ütleb EIGE direktor Virginija Langbakk. «Need meetmed ei kaitse mitte ainult naisi, vaid ka tervet perekonda, sealhulgas mehi ja lapsi.»

Lastega naised kodudes kinni

Töötamineon üks peamisi võimalusi, mis inimesi vaesuse eest kaitseb, kuid töökohast alati ei piisa. Kolmandik vaesetest meestest (36 protsenti) ja veerand vaesetest naistest (25 protsenti) käivad tööl. Paljud töötavatest meestest elavad vaesuses, kuna nende naistel pole tööd või teenivad nad väga vähe.

Lastega naiste tööhõive on suhteliselt madal. Ainult pooltelt naistest (55 protsenti), kellel on kolm või enam last, on töö. Iga järgmise lapse sünniga väheneb naiste majanduslik iseseisvus. Vajadus laste, vanemate või haigete sugulaste eest hoolitseda takistab paljudel naistel tööturule naasmast ning sel on jäädavad mõjud nende karjäärile, rahalisele olukorrale ning lõppkokkuvõttes ka nende pensionile.

«Kaasavas ühiskonnas ei mõjutaks inimese heaolu ja elus hakkama saamise võimalusi nende sugu või teised sotsiaalsed faktorid. Ka ei peaks lapsed olema vaesusriski põhjuseks,» rõhutab Langbakk.

Kes on Euroopas suurimas riskis?

Mõned inimesed on suuremas vaesusriskis kui teised. Inimese võimalusi toime tulla mõjutavad mitmed faktorid, näiteks sugu, vanus, nahavärv, päritolu, töövõimetus või kodune olukord.

• Üksikvanemad – peaaegu pooled üksikvanematest on vaesed ning eriti mõjutab see naisi. Euroopa Liidus on 85 protsenti üksikvanematest just naised.
• Puue – napilt alla kolmandiku puudega naistest (31 protsenti) ja meestest (29 protsenti) on vaesuseriskis ning samuti sotsiaalselt eraldatud. Puudega naised ja mehed peavad elus erinevaid takistusi ületama, just aga naistel on eriti probleeme liikumapääsemise, transporditeenuste ja hoonetesse pääsemisega.
• Vanus – kõige rohkem ohustab vaesus ja sotsiaalne eraldatus Euroopa Liidus just noori inimesi, eriti neid, kes ei ela enam oma vanematega. Kuigi noored naised ja mehed on sarnases vaesusriskis, siis vanad naised (75 ja vanemad) on omaealiste meestega võrreldes märksa suuremas ohus. See näitab, et naised maksavad soolise ebavõrdsuse hinda just hilises eas.
• Pagulastaust – pagulased ja sisserändajad on kohalikest suuremas vaesusriskis. 39 protsenti väljaspool Euroopa Liidu riike sündinud meestest ja 41 protsenti naistest kannatasid 2014. aastal vaesuse ja tõrjutuse all. Ka on nende ühiskondlikus aktiivsuses väga suur sooline lõhe – mittetegevad olid suisa 39 protsenti naistest ning 20 protsenti meestest.
• Romad – üheksa kümnest roma naisest ja mehest on vaesed ning eriti raske on seda olukorda kanda just naistel. 2011. aastal töötas roma meestest 39 protsenti, naistest aga vaid 21 protsenti.

Allikas: EIGE