Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Varu kommi! Täna tulevad lapsed kadrit jooksma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kadripäevaks valmistumine Vabaõhumuuseumis möödunud aastal.
Kadripäevaks valmistumine Vabaõhumuuseumis möödunud aastal. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Homme, 25. novembril on kadripäev, mis tähendab, et täna võib ukse taha oodata kadrisante, kes ootavad laulu eest andeid. Ärme vea siis lapsi ninapidi ja jätame esikus tule põlema.

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta selgitab lahti, mis pühaga on täpsemalt tegu. Nii nagu võib nimetusest välja lugeda, rändavad kadrilaupäeval ringi naised või naiseks riietunud, seljas on neil ilusad ja valged rõivad. Ka maskid ei ole nii koledad ja jõulised nagu Mardisantidel.

«Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka,» seisneb Bertas. «16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks.»

Huvitav on fakt, et 19. sajandil ja 20. sajandi algul käisid Läänemaal ja saartel kadripäeval vaesed naised maskeerituna ringi ka mõni päev enne või pärast kadripäeva, et koguda endale toitu, villu ja riidekraami. Loe lähemalt Bertast!

Tagasi üles