Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Miks me jookseme inimeste järel, kes meist ei hooli?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Panther Media / Scanpix

Vähemalt korra elus on iga inimene olnud armunud kellessegi, kes mitte kunagi samade tunnetega ei vasta. Olenemata sellest, tekivad järjest sügavamad tunded ja lõpuks ollakse täiesti meeleheitel.  Kas see on seda väärt?

Inimene, kes sind ignoreerib, ei ole sinust huvitatud ja tema vastu ei ole mitte mingit mõtet tundeid tekitada. Me kõik teame seda, aga ikkagi jookseme inimeste järgi, kes meist ei hooli, vahendab BoldSky.com. Miks see nii on?

Inimestel on kombeks ihaldada asju, mida nad ei saa. Me tahaks justkui midagi omada ja see tekitaks meis rahulolutunde.  Alati on parem olla koos kellegagi, kes hoolib, aga sellegi poolest jookseme inimeste järgi, kes ei hooli. Inimestele meeldib võimatuid eesmärke taga ajada.

Paljud uuringud on leidnud, et suhted, kus ühe partneri kinnisideeks on teine inimene, ei kesta kaua. Suhtes peaks tulema armastus mõlema partneri poolt võrdselt.  

Kui keegi ütleb sulle «ei», siis su ego saab haiget ja sa võid tunda ennast eemale tõugatuna või tekib sinus soov seda inimest taga ajada. Tegelikult ei tähenda «ei» seda, et sa peaksid ennast kõrvale lükatuna tundma, sest see on lihtsalt ühe inimese valik.  Inimesed kipuvad oma enesehinnangut ja identiteet seostama suhetega, mistõttu tekitab «ei» alaväärsuskomplekse.

See tähendab, et kellegi järel jooksmine on mõttetu ja palju mõistlikum on koos olla kellegagi, kes sinust hoolib.  

Tagasi üles