Lusikaga söömine – väikelapse arengu verstapost

Foto: Vida Press

Iga väikelapse ema teab, et alates kuuendast elukuust soovitatakse lisaks emapiimale anda beebile ka tahket toitu, et rikastada lapse menüüd ning tutvustada uusi maitseid. Spetsialistid juhivad aga tähelepanu, et beebi toidusedelisse tahketoidu lisamisel tasub harjumuspärase imemise asemel eelistada lusikaga söömist, sest sellel on oma oluline roll alustades lapse hammaste tervisest ning lõpetades koordinatsiooni ja rääkimise arenguga.

Lusikast ja hiljem lusikaga söömise õpetamine on lapse arengus ülimalt oluline: see aitab arendada käte ja suu motoorikat; aitab järk-järgult kasvatada toitumise keerukust erinevate maitsete, tekstuuride ja suuruste näol; tagab hammaste korrektset arengut ja üldisemat tervist.

Vahetame lutipudelid välja

Beebike tahket toitu tutvustades on vanema puhul oluline valida mitte kergemat vastupanu teed, vaid tõhusamat ja beebile kasulikumat toitumisviisi, mis ei pruugi algul olla sujuv või mugav. Imemisega harjunud lapsele on kõige lihtsam pakkuda köögivilja- või puuviljapüreed, mis on pakendatud tuubidesse ning on sisuliselt asenduseks lutipudelile. Sedasi on lapse harjutamine uute maitsetega võib-olla vanemale lihtsam, kuid lapse arengule mõeldes tasub silmad pöörata hoopis lusikaga pakutava lapsetoidu poole. 

Laste arengu terapeut Reet Post ütleb, et kui laps sööb lusikaga või kahvliga, siis harjutab ta aju väga aktiivselt kaug-koordinatsiooni, mis on hiljem lapse liikumisel ja ohutuse tagamiseks väga oluline. Kindlasti ergutab tahke toit süljevoolu suurendamist ja närimist. «Närimine ja sülje vooluse suurenemine on seotud aga otseselt soolestiku aktivatsiooniga. Ehk lõpuks saame tervema lapse,» rõhutab Post.

Laste arengu üks olulisi etappe on harjutada erinevaid meeli tegema koostööd. «Kui beebid kasutavad vaid üht meelt korraga – näevad, kuulevad, maitsevad – siis pärast kuuendat kuud peaks hakkama meelte töö minema kiiremaks ja üheaastaselt peaks meeled emamasti ka koos töötama ehk toimub sensoorne integratsioon. Erineval viisil erinevate asjade söömisest on siin väga suur abi,» selgitab Post ja lisab, et tegelikult ei ole vahet, kas laps sööb lusikast või kahvlist, paneb toitu suhu hoopis käega või isegi ajab toidu suust välja – oluline on pakkuda erinevaid tekstuure ja erinevaid kogemusi ning seeläbi lapse meeli harjutada ja arendada.

Mis seos on lusikast söömisel ja rääkimisel?

Reet Posti sõnul, arendavad tahke toidu tükid väga tugevalt ka keele tööd ja seal on seos rääkimisega, mis on omakorda tugevasti seotud lapse arengutasemega. Neid sõnu kinnitab ka väikelastega tegelev logopeed Valli Vilu: «Sellest, millal, kuidas ja missugust toitu väikelaps hakkab sööma, sõltub lisaks õige hambumuse kujunemisele ka keele, huulte ja põskede lihaskonna areng. Suumotoorika areng mõjutab aga otseselt häälikute moodustamist ja hilisemat lapse kõne selgust ja häälduse täpsust.»  

Valli Vilu sõnul peaks aastane laps võtma toitu lusikalt ülahuule toel, mis aktiveerib huuled, keele ja lõualihased. Pooleteiseaastane laps peaks suutma ise toitu lusikale võtta ja suhu panna. See ei pruugi kohe hästi õnnestuda ja toitu satub kindlasti ka mujale kui suhu, aga nii areneb lapse peenmotoorika ja silma-käe koostöö, mis omakorda on baasiks paremale kõne arengule ja esemelise tegevuse täiustumisele. «Kõik see toetab lapse taju ja kõne arengut,» rõhutas Vilu.

Klaaspurkidesse pakendatud köögi- ja puuvilja püreedel, nagu näiteks lastetoidule spetsialiseeruva Milupa toodetel, on ka teisi eelisi: eelkõige on klaaspurk ohutum ja keskkonnasõbralikum kui plastikust toodetud tuubipakend, teisalt purgipüreed on mitu korda odavam ent samad kvaliteetsed ega sisalda lisatud suhkrut ja soola. Tuubid on kindlasti asendamatu ja mugav vahend, mida võtta kaasa pikemale jalutuskäigule või autosõidule, kui tee peal tekib vajadus lapsele kiirelt vahepala pakkuda, ent tavapärased söögikorrad peaksid lähtuma lapsearengu huvidest mitte vanema mugavusest.