Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Mehed ja naised suhtluses: kummutame Marsi ja Veenuse müüdi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heleriin Adelbert
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Trükkides interneti otsingumootorisse märksõna «Marss-Veenus», saame tulemused, millest lõviosa viitab sellele, et naised ja mehed räägivad «erinevat keelt». Näib, et John Gray dogma - «mehed on Marsilt, naised Veenuselt» - vaatab vastu kõikjalt.

Miks peaks see meile korda minema? The Huffington Post kirjutab nimelt, et teaduslike uuringute ja Deborah Cameroni raamatu «The Myth of Mars and Venus» («Marsi ja Veenuse müüt») järgi on Gray-sugune eri sugupoolte suhtlemiseviiside vastandamine väär.

Igast Marsi/Veenuse põhisest uuringust selgub, et mehed ja naised erinevad olemuslikult selle poolest, kuidas nad suhtlemisel keelt kasutavad. Väidetavad sugudevahelised erinevused tulenevad – nende sõnul – loomusest, mitte kasvatusest.

Väidetavalt on inimestele loomuomne, et naised paistavad silma verbaalses eneseväljenduses – see selgitab, miks naine tahab tunnetest, vajadustest ja suhteseisust rääkimisega mehel kuulmise võtta ning miks meestele sellised katsed vastumeelsed on.

Kuid Cameroni raamat viitab, et andmed naiste ja meeste suhtlemisstiilide erinevuste kohta näitavad midagi muud.

Müüt: naised räägivad rohkem kui mehed

Fakt: Deborah Jamesi ja Janice Drakichi 56 uuringust 34 leidis, et mehed räägivad naistest rohkem. Sealjuures ületasid naised rääkimises mehi vaid kahes uuringus. Värskem uuring Arizona ülikoolist andis teada, et mõlema soo esindajad ütlevad päevas umbes sama arvu sõnu (16000).

Müüt: naised on verbaalselt võimekamad

Fakt: Janet Shibley Hyde viis 2005. aastal läbi metaanalüüsi uuringutest, mis käsitlesid soolisi erinevusi verbaalses suhtlemises ning tulemused näitasid naiste tagasihoidlikku paremust. Samas oli paremus loetu mõistmises, sõnavaras ja suulises arutlemises nullilähedane.

Müüt: naised otsivad suhteid, kui mehed kasutavad kõnet millegi saavutamiseks

Fakt: Kathy O'Learyi ja Pamela Fishmani uuringud panevad ette, et sugudevaheline erinevus võib seisneda suhtlemismustrites, mida soodustavad erinevad ettevõtmised ja rollid vestlustes. Erinevused ei ilmne tingimata siis, kui naised ja mehed teevad sama asja või võtavad samasuguse rolli.

Müüt: naised suhtlevad koostöö põhimõttel, sest eelistavad harmooniat ja võrdsust

Fakt: Hyde’i metaanalüüs näitas, et naised naeratasid vestluste ajal veidi rohkem. Samuti olid naised pisut üle jutukuses, jaatavas kõneviisis ja enesest rääkimises. Kuid kelle öelda on, et see tuleneb loomusest, eriti kui puuduvad väidet toetavad andmed?

Müüt: mehed on suhtlemisel otsekohesemad ja naised viisakamad

Fakt: mis puudutab vahelesegamist ja pealetükkivat kõneviisi, siis selgus Hyde'i metaanalüüsist, et tendents kaldub vaid pisut meeste poole.

Uuringute põhjal võib väita, et meeste ja naiste võimekus keeles on peaaegu identne. Kuid eelnevalt kummutatud müüte kasutatakse siiani, et toetada mõtet, nagu mõistaksid mehed ja naised üksteist sageli valesti puhtalt geneetilistel põhjustel.

Sugudevahelisi «erinevusi suhtlemisel» kasutatakse pea kõige selgitamiseks, alates sellest, miks mehed palumise peale prügi välja ei vii, kuni selleni, miks vägistaja ei mõistnud ohvri katseid vastu hakata. Kokkuvõttes kannatavad mõlemad pooled.
 

Tagasi üles