Kõik uuest elatisabisüsteemist: teie muredele aitavad lahendust leida kohtutäiturid

Lapsel on õigus omada ametlikku isa. Foto: PantherMedia / Scanpix

Järgmise aasta jaanuarist saab üksinda last kasvatav vanem hakata oma lapsele taotlema igakuist elatisabi. Palusime teil saata meile oma küsimused, mis muudatusega seoses on tekkinud ning koostöös sotsiaalministeeriumi ja teiste spetsialistidega leidsime neile vastused.

Esimese osa küsimustest-vastustest leiab siit. Täna leiavad teie muredele lahendusi kohtutäiturid Urmas Tärno ja Arvi Pink, samuti sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag ning justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Jekaterina Agu.

Kas võlgnik peab elatist maksma iga kuu konkreetseks kuupäevaks?

Kohtutäiturid Urmas Tärno ja Arvi Pink (KT): Perekonnaseaduse kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtutäitur ei saa määrata konkreetset kuupäeva, mis ajaks peab olema elatis makstud. Kohtutäitur lähtub põhimõttest, et kui võlgnik ei ole kalendrikuu alguseks elatist maksnud, loetakse see tema võlaks sissenõudja ehk lapse ees. Täitemenetlus toimub võlgniku vara suhtes. Kohtutäitur teeb sissenõudjale ülekanded võlgniku vara suhtes toimuva menetluse tulemusena.

Kas on tõsi, et kui nüüd 1. jaanuarist teha taotlus elatisabi saamiseks ja riik elatisabi maksmisega tekkinud võlgnevust võlgnikult kätte ei saa, siis peab selle võlgnevuse tasuma üksinda last kasvatav vanem?

KT: Ei ole. Üksinda last kasvatav vanem ei pea riigilt saadud elatisabi tagasi maksma. Elatisabiga soovib riik leevendada üksinda last kasvatava lapsevanema majanduslikku olukorda. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. Kohtutäitur hakkab riigile väljamakseid tegema alles siis, kui sissenõudja on saanud kätte kogu väljamõistetud elatise (laekumised võlgnikult ja riigi elatisabist peavad katma kogu nõude). Kui elatisabi kaudu makstav 100 eurot on väiksem, kui igakuise elatise nõue, siis 100 eurot ületava osa maksab kohtutäitur last üksi kasvatavale vanemale vaid juhul, kui tal õnnestub nõuet võlgniku vara arvelt täita ehk tavapärase täitemenetluse korras.

Kas elatise nõue aegub?

KT: Üldine täitedokumendi (kohtuotsus/kohtumäärus) aegumistähtaeg on 10 aastat arvates hetkest, kui laps saab 18 või lõpetab kooli. Võlgnikul lasub kohustus tasuda ka võlgnevus.

Kohus tegi elatise nõudes tagaseljaotsuse, kuid teine vanem ei ole elatist maksma hakanud. Kas järgmise sammuna peaksin pöörduma kohtutäituri juurde?

KT: Kui kohtuotsus on olemas, siis tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja esitada koos kohtuotsusega täitmisavaldus. Täitmisavalduse vorm on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel aadressil  http://kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/avalduste-vormid. Sissenõudja võib valida vabalt kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub tema vara.

Kes maksab kohtutäituri tasud, kui soovin kohtutäituri juures elatise nõudes täitemenetlust alustada?

KT: Kohtutäituri seaduse kohaselt ei või ettemaksu nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatisraha nõude. Kehtiva seaduse kohaselt kannab menetlusega seotud kulud üldjuhul võlgnik.

Mida teha olukorras, kus võlgnik väidab, et tal pole raha lapsele elatise maksmiseks, kuid tegelikult elab suures majas, omab autot ja ka töötab?

KT: Esimese asjana tuleks kohtutäiturit teavitada kõikidest võlgniku kohta teadaolevatest andmetest. Kohtutäituri poole pöördumine ja temaga suhtlemine on väga oluline, sest just tema oskab konkreetse täitemenetluse kohta infot anda ja seetõttu on kohtutäiturile suureks abiks võlgniku vara puudutavad andmed. Kahjuks esineb siiani olukordi, kus võlgnik hoiab teadvalt täitemenetlusest kõrvale ning registrites andmeid tema vara kohta ei ole. Võlgniku lähedased aitavad kahjuks vara varjamisele kaasa, kahjustades sellega teadvalt laste huve.

Justiitsministeerium kavandab täiendavaid meetmeid elatisvõlgnike õiguste piiramiseks. Kui Riigikogu need seadustab, siis saab neid ka eesmärgipäraselt rakendada.

Millises järjekorras täidetakse elatise asjas tekkinud võlgnevused?

Liisa-Lotta Raag (LR): Kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis ning tehtud on ka taotlus elatisabi saamiseks, siis hakkab kohtutäitur iga kuu jälgima, kas ja millises summas võlgnikult lapsele elatist laekub. Kui võlgnik maksab ühes kuus lapsele elatist suuremas summas, kui on määratud igakuise elatisega, siis esimese asjana arvestab kohtutäitur sellest summast maha igakuise elatise makse ning kui sellest jääb raha üle, siis hakkab kustutama varasemat võlgnevust. Alles siis, kui kogu võlgnevus lapse ees on kustutatud, hakkab riik võlgnikult elatisabi tagasi nõudma.

See tähendab, et eelisjärjekorras hakatakse kustutama lapse ees tekkinud võlgnevusi ja alles siis riigile tekkinud võlgnevusi.

Olen sellises olukorras, et lapse isal on peale meie ühise lapse veel üks laps, kellele ta juba elatist maksab. Mina ei ole enda lapsele kohtu kaudu elatist välja nõudnud, kuna ma tean, et lapse isa ei ole suuteline seda elatist maksma. Mida ma peaksin tegema, et ka minu laps saaks toetust?

LR: Antud juhul, et ka teie laps saaks toetust, tuleks siiski esimese sammuna pöörduda kohtu poole ja lapsele elatist nõuda. Isegi juhul, kui lapse isa lapsele elatist maksma ei hakka, saab riik toetada last elatisabiga. Küll aga on elatisabi saamise puhul eelduseks, et lapsele on kohtu kaudu elatist välja mõistetud ning alustatud on ka täitemenetlus.

Lapse isal on ülalpidamiskohustus oma mõlema lapse ees. Kui isa arvab, et tal ei ole võimalik lastele elatist maksta elatise miinimummääras, siis on tal võimalik seda ka kohtule öelda. Kohus seejärel kaalub kõiki asjaolusid ja mõistab elatise välja sellises summas, et arvestatud on nii lapse kui ka lapsele elatist maksma kohustatud vanema huvidega.

Minu küsimus ei puuduta elatisabi, vaid üksikvanematoetust. Millal suurendatakse üksikvanematoetust, mida on siiani makstud 19,18 eurot kuus? Teised peretoetused on aja jooksul tõusnud.

LR: Viimastel aastatel on tõesti lapsetoetused märkimisväärselt tõusnud. Kuna lapsetoetus jõuab kõigi, sh ka üksikvanema lasteni, on seeläbi toetatud ka üksikvanemaga peresid. 19,18 euro suurust üksikvanema lapse toetust makstakse lisaks teistele peretoetustele ehk üksikvanema lapsed saavad sellevõrra suuremat lapsetoetust. Üksikvanema lapse toetust makstakse väga kitsale sihtgrupile, s.o lastele, kelle sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta või kelle vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. Seega ei ole tingimata tegemist peredega, kus lapsi kasvatab üks vanem, samuti pole enamik ühe vanemaga peredest sellised, kus lapsel puudub ametlik isa.

Riigi soov on olnud ennekõike see, et kõigil lastel oleks isa kanne sünnitunnistusele tehtud. Seega soovime ka läbi elatisabi pigem motiveerida emasid, et nad alustaks isaduse tuvastamise protsessi. Lapsel on õigus omada ametlikku isa, samuti on nii tagatud lapsele ülalpidamine – kas elatise või elatisabi näol.

Kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele, tuleb esmalt pöörduda kohtusse ja tuvastada lapse isadus (isaduse tuvastamise kohta on võimalik lugeda siit). Samaaegselt tuleks esitada kohtule ka nõue elatise saamiseks. Nii toimides ei ole vaja isaduse tuvastamise eest maksta riigilõivu.

Millistel alustel määratakse kohtu poolt kindlaks elatise summa, mida vanem peab lapsele maksma hakkama?

Jekaterina Agu: Kuna erinevate perede elatustase võib olla väga erinev, siis on seadusse valitud eri äärmusi kokku toov summa, kuupalga alammäär, mida peetakse lapse ülalpidamiseks vajalikuks. Loomulikult võib sõltuvalt lapse vajadustest ning vanemate elatustasemest lapse ülalpidamiseks kuluv summa varieeruda. Küll aga on seadusega paika pandud, et üldjuhul määratakse lapsel elatiseks vähemalt pool palga alammäärast. Selleks, et elatist lapsele nõudev vanem saaks teisel vanemalt suurema elatise, kui on pool palga alamäärast, peab ta kohtus seda põhjendama ning esitama asjakohased tõendid. Samamoodi peab ka teine vanem kohtus põhjendama ning esitama asjakohased tõendid selle kohta, kui tal ei ole võimalik maksta elatist poole alampalga ulatuses. Vanem peab enda käsutuses olevaid vahendeid enda ja oma lapse ülalpidamiseks kasutama ühetaoliselt. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja vanema võimalusi.

Kohus võib mõjuval põhjusel elatist vähendada alla poole kuupalga alamäära. Perekonnaseaduse kohaselt on mõjuvaks põhjuseks muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel poole kuupalga alammääras osutuks rahaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Elatise vähendamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille tegemisel peab kohus arvestama kõiki asjas esile toodud asjaolusid kogumis. Kui võlgnik leiab, et kohus ei ole arvesse võtnud kõiki tema poolt esitatud asjaolusid ja on seadust valesti kohaldanud, on tal võimalik kohtuotsus edasi kaevata järgmise astme kohtusse.

Kas üksinda last kasvataval vanemal on õigus keelata teisel vanemal lapsega suhelda ja samaaegselt nõuda, et teine vanem elatist maksaks?

JA: Kehtiv õigus ei seo omavahel elatise maksmise kohustust ning lapse ja vanema vahelise suhtluskorra täitmist. Võib esineda olukord, kus laps ise ei soovi vanemaga suhelda. Sellises olukorras lapse elatisest ilma jätmine oleks lapse huvide vastane. Kui lapsega elav vanem takistab teisel vanemal lapsega suhelda, on võimalik taotleda kohtult lapsega suhtlemise korra määramist. Vastava kohtulahendi olemasolu korral on võimalik algatada täitemenetlus ning kohtutäitur saab trahvida vanemat, kes takistab suhtluskorra täitmist.