Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Ära ole nii kindel selles, kes sa praegu oled

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kui kõik lugejad saaksid virtuaalselt oma parema käe tõsta, kui nende identiteet on elu jooksul vähemalt sadu kordi muutunud, ümbritseks meid arvatavasti päris muljetavaldav kätemeri. Või ka mitte? Sest paljud meist nimelt ei teadvusta endale identiteedi kui minapildi pidevat muutumist ning seetõttu hoiavad kinni oma fikseeritud maailmavaatest, kandes mineviku tõdemusi pommina kaelas, kirjutab Kathleen Kanervikko Motivaatoris. Fikseeritud arusaam iseendast ja end ümbritsevast on aga kõige ohtlikum viis elada spontaansusele orienteeritud elu, pimestatuna elu muudatustega kaasnevale võlule.

«Iseendaks olemine on tegelikult üks ohtlikumaid asju, mida inimene uskuda võib,» ütleb «Rework» raamatu autor David Heinemeier Hansson. Mida ta selle all mõtleb, on see, et meil on väga kerge jääda kinni oma kindlasse kivistunud identiteeti ja valetada endale, et me oleme ehedad ja ei soovigi end muuta. Meil on nii kerge uskuda, et pärisime enda isepärasuse oma vanematelt või mineviku kogemustest ning seetõttu ei peagi oma halbadest käitumismustritest vabanema. «Elu on meid selliseks vorminud ja jutul lõpp,» kõlab paljude inimeste suust, kes ei soovi kuidagi oma tegude ja käitumise eest vastutust võtta. Samasugust ohvrirüüd kannavad ka teised, kes kuidagi oma «sisemise monoloogi ehk egoga» konflikti ei soovi minna ning seetõttu oma nõrkused ja möödalaskmised raskete kogemuste najale riputavad.

Minapilt on pidevas muutuses

Tõsiasi on aga see, et identiteet muutub igapäevaselt. Sa ärkad täna ühe idee ja arusaamaga elust ning homme hoopis teisega. Ühel päeval oled sa eeskujulik taimetoitlane, teisel päeval ajad aga kahe suu poolega vorstikesi sisse. Minevikus olid sa üksik maailmarändur, hetkel aga abielumees nelja lapsega. Möödunud aastad tõid sulle suure edu ja finantsilise vabaduse, täna redutad aga teiste hipidega Hispaania koobastes. Mida kiiremini sa harjud mõttega, et su maailmapilt muutub sama kiiresti kui sinu toiduisud, seda kergem on sul leida üles kontakt oma sisehäälega, mis sind intuitiivselt erinevatesse kogemustesse viib. Olles kivikujuna aga oma eilsetes arusaamades kinni, halvab su elu igavikuline stagnatsioon, kus areng ja õpe asendub pideva vajadusega oma kaua ehitatud kindlust kaitsta.

Tähtis on nimelt mõista, et sõna «ehedus» ei tähenda seda, kes sa lapsena olid ning seda, kes sa olid ka minut aega tagasi. Ehedus tähendab ainult praegust hetke ja antud hetkel tekkivat tunnet. Ma võin olla enda meelest maailma ekstravertsem inimene, aga kui mul praegusel hetkel on tunne, et ma soovin iseenda sünnipäevapeolt lahkuda, sest tahan üksi olla, siis olen ma iseenda vastu ehe. Ehedusel täpsemalt ei ole mitte midagi pistmist sellega, kes sa kunagi olid ning millised olid su mõtted ja kogemused, sest antud hetkel oled sa uus inimene ja peaksid lähtumagi sellest.

Et saavutada seda, mida sul ei ole, pead muutuma kellekski, kes sa hetkel ei ole - oma ideaaliks

Kui sa kedagi näiteks väga palju armastad või sul on töö, mille nimel annaksid sa kõik, siis sa ei hooli sellest, mis inimene sa oled. Sa ei hooli oma nõrkustest ja puudustest, vaid sa teed kõike selle nimel, mida sa armastad. Kui sa ei oska ja ei tea, siis sa õpid. Kui sul napib aega, siis sa võtad selle. Kui sul puuduvad tutvused, siis sa leiad need. Kui sul pole piisavalt raha, siis sa otsid võimalusi, et see raha hankida. Seega, kui sa soovid elu, mida sul hetkel ei ole, pead sa ise olema rohkemat, kui sa hetkel oled. Ehk sind ümbritsevat asjaolud on alati sinu enda peegeldus – kui sa ennast ei muuda, ei muutu ka ümbritsev kunagi. 

Jim Rohn on öelnud targad sõnad: «Edu pole võimalik jälitada. Sa pead saama kellekski, kes edu oma olekuga külge tõmbab,» ning see vajabki pidevat identiteedi muutust ja sellega kohanemist. Sa võid ju praegu arvata, et sinust ei saaks kunagi kirjanikku, aga ühel hetkel kui ideaalne ja sind ennastki hämmastav mõte kerkib ning sa hakkad seda innustunult paberile toksima, võib su uskumus üsna kiiresti puruneda.

«Ma ei ole see inimene, kes …» on lause, mida me peaksime iga hinna eest vältima, sest sa ei või kunagi teada, milline inimene sa järgmisel hetkel oled. Ning selles peitubki kogu elu võlu. Milleks istuda siis identiteedikünka otsas, kui tõelised Ameerika mäed ootavad julge rinnaga vallutamist?

Tagasi üles