Euroopa ägedaim lõbustuspark - lõbu või õudused?

Juba eemalt kõrguvad üle puulatvade Port Aventura erinevate Ameerika mägede hullumeelsed tõusud ja keerud. Foto: Courtesy of PortAventura World

• Arter uuris Port Aventura lõbustusparki nii, et süda paha.
• Kus kohtuvad Polüneesia, Hiina, Mehhiko ja Metsik Lääs?
• Mis tunne on kihutada Ameerika mägedel?

Mida rabavat peab sisaldama lõbustuspark, et üle Euroopa kuulsaks saada? Ukerdab ju karusselle iga nurga peal ja keegi ei pööra peadki. Arter käis uurimas paika, mille legendid ja kollijutud on levinud õige kaugele. Port Aventura Hispaanias on ka Eesti lõbujanusele vaid lennukiga visata.

Kui Port Aventurale ligineme, kõrguvad üle puulatvade Ameerika mägede tüüpi atraktsioonide hullumeelsed tõusud ja keerud. Normaalmõõtmetest jääb asi ikka väga kaugele – pilt on umbes sama, nagu oleks mitu hotelli üksteisele kukile karanud, ning sellest kõrgusest on sul siis võimalik väänleval raudteel metsiku hooga alla kihutada. Hetk hiljem püüab pilku eriti pöörane Ferrari torn, mis ulatub sõna otseses mõttes taeva tippu. Ja voilà! sina saad sealt autoga püstloodis alla kimada. Hmm... Ja ka pöörastest pilveraudteedest, kus saab tunda vabalangemise õõva ja pea alaspidi kurve, me mõistagi ei pääse.

"Megaägeee!" kisavad põnnid. Foto: Marko Külaots

Lõbude aed pikkuse järjekorras

Igasugu šeikerid, blenderid ja okserattad, kuhu võimalik sisse ronida ning ennast püreestada lasta, ei ahvatle kaugeltki igaüht!

Park on esimestest sammudest peale üle võlli vaatemänguline, värvikas ja vaheldusrikas. Ehtne laste paradiis! Kohe tõstab pead mu endagi sees mürgeldav mudilane ja unustan kiirelt, et peaks käituma tiba täiskasvanulikumalt. Nii lahe on ühe  elevust tekitava lõbusõidu juurest teiseni tormata, lolle nalju ja napakaid pilte teha. Eks ma muidugi hoian silma peal, et pisematel semudel oleks turvaline ja tore, aga muretsemine ei tule enamasti meeldegi.

Kellele mis lõbu lubatud, paneb rangelt paika kodaniku kasv. Foto: Marko Külaots

Turvanõuded on pargis õnneks tõsised. Atraktsioonidele pääseb rangelt põnni kasvu alusel. Oled alla 140 cm pikk, pole sul uljamate Ameerika mägede peale asja. Ning ka selle kasvuga peab sul olema kõrval täiskasvanud saatja. Tütar Sädet mõõtsin just kooli alguses, siis jäi teine tubli 3 cm alla nõutud pikkuse. Aga ennäe üllatust – kodanik oli end vahepeal kokku võtnud ja nõutud maagilise mõõdu täis venitanud. Nii et kaks suuremat last saavad  osa kõigest, mida pargil on pakkuda.

Alla nelja-aastane pääseb hullama tasuta. Esimese atraktsiooni juures keeras meie pisike küll suu pahupidi, kui selgus, et tema mõõtu tegelasi ligi ei lastagi! Õnneks leidsime ruttu üles ka tillukestele mõeldud teemapargi Sésamo Aventura ja vahvad meelelahutused, kuhu ei lubatud hoopistükkis suuri. Nii et lõpuks on kõik rahul.

Saabudes sukeldume esimese hooga Vahemere-äärse puhkuse meeleollu – lahesopp, traditsioonilised terrakotamajakesed ja isegi üks vinoteek, kõik väga tõetruu. Avastamishasart kihutab meid aga tagant, nii et pikalt me seal ei tšilli ning veinid jäävad seekord ka vahele. Hiljem tänan õnne – ega uduse peaga vaene tasakaaluorgan kõigi nende vapustuste, kukkumiste ja kurvidega toime ei tuleks. Enim põnevust pakub Furius Baco õhuraudtee rada, mis šokeerib osaliselt pahupidi tee ja hullu kiirendusega, jõudes kolme sekundiga 135 kilomeetrini tunnis.

Furius Baco Vahemere osas Foto: Courtesy of PortAventura World

Plärtsud Polüneesia paradiisis

Järgmisena sammume läbi bambusest põimitud väravate Polüneesiasse. See on taevalikult nunnu kant! Imearmsad veesilmad, kosed, rippteed, onnid ja isegi üks vulkaanike on selles troopilises paradiisis koha sisse võtnud. Kogu personalil on suured lilled peas, see mõjub väga ehedalt ja lahedalt. Kes mida märkab – suuremaid köidavad rohkem maalitud kilbid-odad, pisike tahab aga endale ka lilli pähe. Ja otsemaid!

Tutuki Splash – vesi lendab laias kaares!  Foto: Courtesy of PortAventura World

Kohalike meelest on 26 soojakraadi vähe – nii mõnigi kisub jakihõlmu koomale, samal ajal kui meie viiekesi lühikestes pükstes ringi trallitame. Hispaania sügis on tihtilugu soojem kui Eestimaa suvi, nii ahvatlevad meid iseäranis vesised atraktsioonid nagu Tutuki Spash. Tühja sellest, et igal sammul vahivad vastu hoiatussildid – saad küll paadiga järsult vulkaaniharjalt vette lennates ülivahva plärtsu teha, aga ka üleni märjaks. Õnne vaatab hooga vette sumatavaid laevukesi mõnda aega süvenenud vaikuses, pea viltu. Teatab siis, et tema ei soovi. Kuid sõit tillukese kanuuga, mida saab proovida paari sammu kaugusel, meeldib nii kangesti, et ta teeb tüdinemata seitse tiiru.

Allameetrine Õnne tegi oma tillukese kanuuga rõõmsalt 7 tiiru. Foto: Marko Külaots

Vaata, millise vahva plärtsu saab teha vulkaani otsast vette kihutades!

Hiina imed – hullul kiirusel ja kõrgusel

Hiina on siinsetest teemaparkidest kõige hullumeelsem. Korra jään isegi mõtleme, kas mu väikeste kaaslaste habras psüühika sellised raputused ja vapustused ikka rahulikult vastu võtab. Lõbukas toimuvad kõik kurvid ja kukkumised mõistagi kontrollitud oludes, kuid keha seda ju ei tea! Emotsioonid hüppavad ehedalt lakke ning usutavasti tulenebki just sellest kogu see elevus ja adrenaliin, mille jahile siia tullakse…

«Hei, Säde, kartma ei hakka?» küsin igaks juhuks hetk enne Dragon Khani istumist ja turvarihmade ning kangide kinnitamist. «Emps, mõtle loogiliselt – nad ei saaks ju seda parki pidada, kui siin saaks tegelikult midagi juhtuda!» vastab mu tütar üsna täiskasvanu moodi. «Niisama on natuke jube, aga sellest pole hullu.» Paraku tean ma ka kümnetest õudsetest õnnetustest, mida mujal Ameerika mägedel on ette tulnud. Inimesed eksivad, tehnika pole igavene, kiirused on hullud ja igal viperusel või metallikulumisel võivad olla fataalsed tagajärjed… aga õnnetuse tõenäosus on tuhat korda väiksem kui kellelegi linnaliikluses jalgu jäämine. Nii et naeratan lastele – ja minek.

Meie punane draakon võtab paigalt, esimene kurv, rahulik roomamine mäest üles ja siis läheb lahti! Meeletu kiirusega kihutame järsakust alla, tige kurv, ja juba sõidamegi rõõmsalt seespool spiraali, päris pikalt pea alaspidi. Meenub raja alguses nähtud hoiatusvitriin, kus on hunnik mõlkis kaameraid ja katkisi telefone, mis sellisel lõigul kindlasti kaelast pudeneks. Meil pole midagi sellist ühes. Naeran, et tänapäeva inimesele tundub isegi harjumatu kogu nähtu-kogetu lihtsalt mälupiltidena salvestada. Aga märkan siis, et kaadrid jäävad märksa kirkamad, kui kaamera ees ei tolgenda ega sega. Tihti on rööbastel väike vint sees, nii et nõksatame üle ääre. No minu instinkt kiljatab selle peale küll reipalt – elu on ohus! Kui viimaks läbi loksutatud, raputatud ja ehmatatud olekus maha ronime, on meeled ootuspäraselt elevil. Naerame nagu napakad.

Ameerika mäed vallutatud. Tasakaalukeskus streikis veel ka järgmisel päeval. Foto: Marko Külaots

Järgmisel hommikul selgub siiski, et päris kõrvalnähtudeta ei ole selline hoogne üles-alla, viltu ja jalad ülespidi rallitamine kulgenud. Sädel on paha olla ning täieliku tasakaalu taastumine võtab aega. Kuid ta teatab otsekohe südikalt: «Kui mul ka kümme korda paham oleks, ma ikka oleks kõigi nende asjadega sõitnud!»

Halloween kestab Port Aventuras pea kaks kuud, nii kohtab nummisid luukeresid igal sammul. Foto: Marko Külaots

Igavene halloween Metsikus Läänes

Hoopis teist laadi meeleolus võtab külalisi vastu Metsik Lääs. Nagu klassikaline vana vestern – trahteritest palistatud peatänav, rodeoring, rosettidega ehitud puitrõduga šerifimaja. Tänava veerde pargitud hobukaarikuid juhivad luukered – halloween’i siinmail armastatakse ja see kestab ligi kaks kuud. Kõikjal segunevad õõv ja edevus. Atraktsioonid imiteerivad muu hulgas nii Grand Canioni kärestikke kui ka Silver Riveri koski. Üsna elutruult isegi, lihtsalt lühendatud-kiirendatud kujul. Soovi korral saab ka püssi paugutada, pulliga ratsutada või hiiglaslikku Ameerika steiki süüa.

Tillukesed saavad õndsas aegluses traktoriga tiirutada. Foto: Marko Külaots

Katsume erihuvidega pesakonda manageerida nii, et kõigil oleks äge. Üks kuulsamaid atraktsioone, meeletute kõrgelt kukkumistega Shambhala jääb suuremate laste ja Marko kraesse, samal ajal kui mina kõige pisemaga õndsas aegluses tillukese aiatraktori ja pilvelennuki seljas ringi ukerdan. Õnne on kõige pisemate maal rõõmust rõngas. Iga natukese aja tagant kargavad mõnele lavale üsna pelutava välimusega karvased kollid ja kukuvad hispaania keeles laulma. Nii nagu kellelegi nokk antud. Naerame mõlemad, sest minu jaoks on asi koomiline, aga Õnne jaoks vaimustav – ta kisab ainsastki silbist aru saamata ennastunustavalt kaasa.

Peale mürgeldamist on meeled ootuspäraselt elevil. Foto: Marko Külaots

Veidi aja pärast laekuvad näost valged vanemad lapsed isaga. «Kuidas oli?» «Oo, megaägee!» kisavad põnnid. «Täiesti haige värk,» ütleb täiskasvanud lõbutseja. Lugematu arv pöörase kiirusega vabalangemisi kitsukesel raudteel pole ilmselgelt tema silmis parim viis vaba päeva sisustamiseks. Lõbustuspark on täiskasvanud inimesele mõne kandi pealt vaadates lausa katsumus – igasugu šeikerid, blenderid ja okserattad, kuhu oleks võimalus sisse ronida ning ennast püreestada lasta, ei ahvatle kaugeltki igaüht.

Järgmisena saabume Mehhikosse, maastikust saab kaktuserikas kõrb ning kõik atraktsioonidki on äkitselt justkui roostes rauakolakatest ning lauajuppidest kokku klopsitud. Vürtsi lisavad iidse maiade kultuuri motiivid ja uhke püramiid. Hullud raudteed logisevad justkui viimase piiri peal, et põnevust hoida – mitte ei mõista, kuidas need kila-kolakaevanduste vagonetid siiski koost ei lagune. Võimalus proovida saja kilomeetri kiirusega vabalangemist umbes taevakõrgusest tornist on siiski lõbu-Mehhiko absoluutne hitt. Isegi mehed unustavad seal alfaisase hoiaku ning kisavad hääled kähedaks. Aga eks ole hääl ju vaid üks vahendeid, millega väljendada oma rõõmu? Sest mida muud üks mõistlik inimene ikka tunneb, kui 86 meetri kõrguselt verdtarretava mürtsuga alla kukub!

Vabalangemine 100km/h – isegi mehed kisavad hääled kähedaks. Foto: Courtesy of PortAventura World

Kasulik teada

· Port Aventura kuulub Euroopa kolme suurema peremeelelahutuskeskuse hulka. Mitu atraktsiooni põnevuselt, kiiruselt ja kõrguselt hoiab esikohta.

· Port Aventura World asub Hispaanias Salous. Tallinnast kulub Barcelonasse jõudmiseks 4-5 tundi, edasi pääseb auto (tund ja 20 min) või rongiga (tund ja 30 min).

· Lõbustusparki kuulub kuus teemaparki: Vahemeri, Polüneesia, Hiina, Mehhiko, Metsik Lääs ja Aventura Seesam (kõige pisematele). Lisaks asub kohe kõrval hiiglaslik Caribe Aquaticu vabaõhuveepark. Kõik on terviklikud üksused, kus iga detail tänavatest ja söögikohtadest atraktsioonide ja taustamuusikani annab edasi eripärast meeleolu.

· 1995. aastal avati esimene, praeguseni kirgi küttev pööraselt vingerdav atraktsioon Dragon Khan. Tõeliselt hulle elamusi pakuvad veel Hurakan Condor (vabalangemine), Furius Baco (pöörane õhuraudtee), Tutuki Splash ja Silver River Flume (vabalangemine vette) ning Shambhala (Ameerika mäed). Ferrariland pakub Euroopa kõrgeimat kukkumist (112 m) ja suurimat kiirendust (180 km/h).

·  Lõbustuspargi ümbruses on ohtralt hotelle, kuid soodsam on peatuda mõnes lähedal asuvas linnas, näiteks Salous (7 min autoga) või ajaloolises Tarragonas (34 min autoga).

· Rohkem infot leiab portaventuraworld.com.