Lapsed võtavad osa kõigest, mida pakub neile uus elektrooniline meedia ja nende teadmised on sageli just meedia vahendatud. Üha enam on vaja lastega rääkida kooli-, kodu- ja tänavavägivallast, mille ajendiks on sageli teleris või internetis nähtud filmide ja saadete sisu.
Hiljuti kirjutaski meile murelik kodanik, kuna tema laps oli sattunud internetis naistevastast vägivalda kujutava reklaami peale ning küsis selle kohta selgitust. Vanemana ei pruugi sul olla kõiki vastuseid, aga ole valmis last kuulama.
Vanemad saavad aidata lastel maailma (ja teleseriaale) mõista
Dialoog lapse ja vanema vahel aitab lastel oma tunnetest paremini aru saada. Kui vanemad lapsega avameelselt räägivad ning omavahelistes teemades pole tabusid, kasvavad lastest palju enesekindlamad isiksused.
Oluline on, et laps saaks tunda kõiki tundeid, mis nähtuga kaasnevad – ärevust, kurbust, hirmu jne. Mida väiksem on laps, seda rohkem on tal vaja kinnitust, et vanem on kõikvõimas ja suudab teda kaitsta igas olukorras. Lapsele saab seda kinnitada näiteks füüsilise läheduse ja õhtuste kindlate rutiinide kaudu. Ühised arusaamad sünnivad läbi usalduse ja aitavad kaasa väärtuste loomisele. Väiksemate laste puhul on hea jälgida ka lapse mängu, sest tihtipeale püüab laps asju enda jaoks mõtestada läbi mängu.
Eelkooliealised lapsed vajavad teistsugust lähenemist kui vanemad lapsed, sest nende kognitiivne taju ja eesmärgid meediatarbimisel on erinevad. Oskused nagu sündmuste järjestamine ja ühendamine, taustateadmiste kasutamine ja sidumine on eelkooliealise lapse jaoks keerulised. Seepärast nõuavad laste vaadatavad teleseriaalid või internetilehed täiskasvanute tähelepanu ning täiendavaid selgitusi ka eetilise arengu seisukohalt. Lapsevanem peab aitama mõtestada seriaali või multika lemmiktegelaste käitumist, aga ka vahepeal kõlavaid reklaame, suhestades seda reaalse maailma ja sotsiaalselt sobiva käitumisega.