/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2016/11/06/6042289t1h1649.jpg)
Sotsiaalministeerium edastas reedel valitsusele vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi analüüsi, mis puudutab näiteks vanemahüvitise kasutamist, tööaja planeerimist lapsehoolduspuhkuse ajal, aga ka hüvitiste jagamist vanemate vahel.
Riik soovib muuta vanemapuhkuste süsteemi paindlikumaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteem on helde, kuid hoolduskoormus on endiselt peaasjalikult emade peal,» selgitab sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. «Samas peame arvesse võtma muutuvaid töötamise vorme ja selleks peab süsteem olema paindlikum, pakkuma lapsevanematele erinevaid valikuvõimalusi ning toetama nende osalust tööturul. Eestis on vanematel praegu võimalik kasutada seitset erinevat vanemapuhkust ja kuut erinevat hüvitist. Tahame muuta süsteemi vanematele lihtsamaks ning anda neile võimaluse ise otsustada, kuidas kasutada oma lapsepuhkust ja hüvitisi.»
Ettepanek on liita rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja vanemahüvitis ühtseks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks, millest osa oleks reserveeritud emale, osa isale ja osa vanematele jagamiseks.
Kuigi lapsehoolduspuhkust saab võtta nii ema kui ka isa, on 91 protsenti vanemahüvitise võtjatest täna siiski naised ja vaid 9 protsenti mehed. Ministeeriumi ettepanekul võiks senine kümne päeva pikkune isapuhkus pikeneda kuule ajale. Emade osa puhkusest on 70 päeva pikk ning ülejäänut osa vanemahüvitise perioodist saaksid vanemad vastavalt enda soovile ja pere vajadustele omavahel jagada. Oluline on see, et vanemad saaksid soovi korral puhata üheaegselt.
Samuti teeb ministeerium ettepaneku liita tasustatud lapsepuhkuse päevad, võimaldades nende senisest paindlikumat kasutamist ja paremat tasustamist.
Augustis toimus ettevõttes Nortal ümarlaud, kus pakuti lahendusi selleks, kuidas Eesti vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi muuta paindlikumaks ja lihtsamaks nii lapsevanematele kui ka tööandjatele. Ümarlauast võtsid osa töötajate ja tööandjate esindajad, ettevõtjad ning vabaühenduste esindajad.