Austraalia teadlased New South Walesi ülikoolist korraldasid pikaajalise rahvusvahelise uuringu, et kaardistada tänapäeva inimeste alkoholitarbimist. Tulemused on nukrad – paistab, et vähemalt joomise teemadel ei maksa soolise võrdõiguslikkuse volinikku tülitada, siin on kõik paigas.
Selgus, et naised joovad tänapäeval sama palju kui mehed, mõnes aspektis neid suisa edestades. Samuti on vähenemas vahe meeste ja naiste hulgas, kes alkoholi tõttu end vigastavad või haigestuvad – varem oli naiste hulgas neid intsidente palju vähem.
Mehed, kes olid sündinud ajavahemikus 1891–1910, tarbisid alkoholi oma kaasaegsetest naistest kaks korda suurema tõenäosusega. Kui aga vaadelda inimesi, kes sündinud ajavahemikus 1991–2000, on näha, et sooline ebavõrdsus on praktiliselt kadunud (3,6 pealt 1,3 peale). Ajalooliselt on mehed olnud ka altimad langema alkoholitarvitamise tsüklitesse, nüüd aga on mehed vaevu-vaevu suurema tõenäosusega probleemse käitumisega (vahe on vaid 1,2-kordne).
Uurijad märkisid ka, et naised, kes on sündinud pärast 1981. aastat, joovad üldiselt rohkem kui mehed.
Jill Stark loobus joomisest aastaks ning märkas projekti käigus nii mõndagi kurvastavat. Ta märgib, et alkotööstus elab rõõmuga kaasa naiste iseseisvumisele. Naistel on nüüd suuremad sissetulekud, nad on tööpõllul meestega võrdsemad ja see tähendab, et ka joomises tuleb meestele järele jõuda, mistõttu turule on jõudnud palju naistele suunatud alkohoolseid jooke.
Paljud naised, keda ta intervjueeris, märkisid, et hakkasid ohtralt jooma 20ndates, kuid arvasid alati, et loobuvad sellest, kui ükskord kodusemaks jäävad ja pere loovad. Selle asemel avastasid nad peagi, et ka uus elu on ääretult stressirohke, mistõttu õhtune klaas veini muutus hindamatuks.
«Me peame julgustama noori naisi leidma muid viise stressi leevendamiseks,» ütleb Jill Stark news.com.au-le. «Nad ei vaja alkoholi, et seltskonda sobituda, lõõgastuda või lõdvestuda. Naistel on rohkem probleeme ärevuse ja enesehinnanguga, seega saavad nad juues rohkem enesekindlust.»