Tallinn Fashion Week tõi taas lavale Eesti moe säravaimad talendid. Ilu tõlgiti lahti mitmel eri moel – pakuti nii keha kallistavaid kui ka moekalt avaraid siluette, ülevoolavat küllust ja jahedat minimalismi. Kes moeloojatest jäid meelde kõige eredamate etteastetega? Võtame sel korral aluseks originaalsuse, üllatusmomendi ja spontaansed aplausid saalis.
Kirill Safonov
Mida sügavamale minimalismi moe põhivool tardub, seda värskema õhu puhanguna mõjub disainer, kes seda ei tee. Kirill Safonov, meie palavalt armastatud camp-stiili kuningas, on naasnud oma põhiolemuse juurde, aga tema pööraselt loovad eksperimendid on varasemast veel meisterlikumad. Vaatemäng oli rabavalt ideerikas ning ka tohutult töömahukas – disainer tunnistas, et töötas oma teose kallal kevadest saadik.
Kui mõnele viimasel aastal tundus, et meie irooniliselt külluslik Kirill hakkab oma loovuselaevukesega juba rahusadamasse jõudma, siis õnneks pole see tõsi! Tuliuus kollektsioon on ülevoolav kokteil kõigest sellest, mille pärast Kirilli armastatakse ja tema käekirja maailmas unikaalsena ära tuntakse – hullud rõivastele aplikeeritud trükimotiivid, mahuliste tikanditega kaetud pinnad, massiivsed õlad, tilluke talje, litrikuhilad, kassid, elevandid, pitsid, suled… Aga see pole veel kõik! Safonov flirdib täiesti enneolematul moel ka neopreeniga, vormib sellest tänapäeva muinasjutuprintsessid ja külvab nad heldelt üle pärltikanditega.
Roberta Einer
Roberta seksikas, luksuslik, noor ja pöörane looming rabas kordumatu käekirjaga. Külluslikult kaunistatud, kristallidest, pärlitest ja tikanditest sillerdavad avarad jakid. Õrnad kombineekleidid koormatäite tikanditega. Ennenägematu siluetiga sametist pükskostüümid. Sekka nahka, rebitud teksat, kleite ja glamuurseid päevasärke. Ülevoolav, elurõõmus, noor ja ulmeliselt luksuslik kollektsioon, mille sarnast pole enne nähtud ei Eestis ega ka mujal maailmas.
Säravad talendid tunneb ära esimesest pilgust loomingule, sama kehtib erakordselt noore, Londonis omanimelist luksusmoe kollektsiooni disainiva Roberta kohta. Ambitsioon luua midagi kaunist, kantavat, meisterlikult teostatut ja samas täiesti ainulaadset tiivustab enamikku moeloojaid. Kuid sellest latist lendavad üle üksikud, latt on lihtsalt nii meeletult kõrge. Ja kõike oleks justkui juba tehtud ja nähtud, polegi enam muud kui kopeerida ja tsiteerida. Roberta Einer on aga kõige ehtsam disainer-looja, moeloomeahela tippfiguur. Ta tunnistab, et eirab trende, kuid otsib ja kogub lakkamatult ideid, süveneb ja töötab nendega. Kerget teed suurepärase tulemuseni ei leidu, vähemalt mitte moemaailmas.
Kristel Kuslapuu
Kommertslikult tublide pret-a-porter kollektsioonide keskel mõjub pöörane moe-performance alati kõige ägedamalt. Kristel on siiras sünnipärane moemässaja, keda ahistavad kõik reeglid, kavandid, head kombed ja muu kraam, millega meie siin igapäevaselt diilima peame. Ja mis sellest, et moodi luuakse kandjat silmas pidades – Kristel kavandab endale! Ta on värskendavalt isekas ja väljendab oma veidravormilistes kudumites, jaburates sõnumites ja hullumeelselt kirkas stilistikas täiesti isiklikke emotsioone. Eesmärk publikut ehmatada, üllatada, äratada ja kaasa mõtlema raputada õnnestus Kristel Kuslapuul lausa kakssada protsenti.
Olgugi et suurem osa nautis laval toimuvat vinge vaatemänguna, on olemas ka tubli eneseiroonia annusega moefanaatikud, kes kannavad neid asju, mida Kristel loob. Võib-olla jätaks küll ära mõne eriti hullu peakatte, kootud kõrvarõngapatsid ja smailipallid… Kuid igas täituvusastmes klaasidega kardigan või lobiseva seljaga erkoranž mantel toimib sügises kindlasti tõhusa tujuparandajana.
Iris Janvier
Militaarteemasid oli õhus terve moenädala vältel, mõnes kollektsioonis võttis glamuur lausa hirmuäratava hoiaku. Iris Janvieri moemaja sügise peategelaseks on samuti sõjakas kaunitar. Selline, kes ei oota käed rüpes oma printsi, vaid oskab ka ise valge hobuse taltsutada, kui vaja. Moes asuvad seksikas stiil ja avarad lõiked sageli sama skaala eri otstes, seda intrigeerivam oli Iris Janvieri kollektsioonis haruldane oskus need kaks ühendada. Aga palun – sügava seljadekolteega telk, ehk kleit, mis kehakuju täielikult voltidesse uputab. Ja tulemus sai nii põnev, et ei suuda pilku pöörata! Või avarad seljalõiked ja rõhutamata taljejoon, mis mõjus veetlevalt iseteadlikult. Mahukas kollektsioonis sai kokku mitu teemat – nagu maitsekal peolaual eri käigud, mida saadavad hoolsalt paika timmitud veinid. Maitserikas moeelamus!
Vilve Unt
Aukartustäratava moelooja- ning õppejõustaažiga Vilve Unt mürgeldab moelaval nagu noor mässaja. Tõsi – tema avarates lõigetes on rafineeritud lihtsust ja värvigammas teadlikku vaoshoitust, hinge poolest kaldub Vilve alati pigem minimalistide kui liialdajate leeri. Ta võiks lavale tuua midagi väärikat ja rahulikku, kindla peale välja minna ja teenida kestvad kiiduavaldused. Seda ägedam on aga fakt, et Vilve seda ei tee. Oh ei – ta irriteerib! Ning leiab selleks üha uusi ja uusi värskeid väljundeid. Tallinn Fashion Weekil meikis ta noored kaunitarid väsinud vanaprouadeks, pihustas sasipatsidele halli, ja hoogsa moelava mõõtmise asemel uitasid nad seal kummituslikult, nagu ei plaaniks enam iialgi lahkuda. Hallkleidikeste keskel kõndis sädelevaid kudumeid ja lustakaid sabanarmaid, asjad kontekstist lahti harutatuna eranditult igati kantavad. Vilve juhtis oma kontseptuaalse etendusega tähelepanu moemaailma ülekeenud edevusele, mis ülistab noorust ja täiuslikkust. Kes modellieast väljas, oleks justkui juba surnud. Aga enamik meist ei vasta ideaalile, ka kõige noorem ja siledam saab ühel päeval vanaks, ja Vilve meelest just see ongi ilus!
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg){kind=small}
