Naine räägib südamelt ära: hiline abort ei ole «beebi üsast väljakiskumine»

Foto: Vida Press

Viimases USA presidendidebatis rääkis kandidaat Donald Trump hilisest abordist ja pani sotsiaalmeedia kihama. Trumpi sõnul tähendab praegune USA abordiseadus, et «beebi võib üheksandal kuul emaüsast välja rebida, kas või viimasel päeval.» Kuigi presidendikandidaadi öeldust jääb mulje, et hiline abort on kui vägivaldne keisrilõige, siis tegelikkuses pole see sugugi nii. Debatt mõjus rängalt Alyson Draperile - naisele, kes on selle ise läbi teinud ja kes otsustas, et peab sõna sekka ütlema. 

Aborti tehakse viimases trimestris vaid äärmisel vajadusel ja see on enamasti väga traumeeriv kogemus. Selle asemel, et kuulata poliitikuid, peaks sõna andma pigem arstidele ja naistele endile.  Sellest mõttest ajendatuna avaldas Alyson Draper Facebookis postituse, milles kirjeldab ausalt, kui õudne tema kogemus oli.

«Minule on tehtud hiline abort. See pole üldse nii, nagu Trump kirjeldas. Palun ärge laske sel oma häält mõjutada. Palun lugege minu kogemust:

Ma pidin tegema hilise abordi. See oli kõige kohutavam hetk minu elus. Veelgi hullemaks tegi selle see, et Utah osariik oli selle keelustanud. 

Mul oli üks surnud kaksik. Teisel oli raskekujuline spina bifada (sünnidefekt - toim.). See oli nii raske, et ta aju oli kasvanud koljust väljapoole ja selgroog oli avatud. Polnud mitte mingit lootust ega ühtki meditsiinilist imet, mis oleks võinud teda päästa. Meie unistused olid purunenud. Need kaksikud olid eostatud tänu kunstlikule viljastamisele. Ma olin nelikümmend ja rohkem rasedusi ei olnud mulle ette nähtud. 

Oodates eetikakomitee ja tervishoiuasutuse otsust, kas minu juhtumi puhul on vajalik tegevus õigustatud või mitte, veetsin 12 tundi haigla põrandal ja üürgasin nutta. Surnud loote tõttu oli minu tervis ohus. Konsulteerisime abikaasaga ka meie piiskopiga, kes kinnitas, et see tuleb ära teha ja et see ühtib Viimse Aja Pühade suunistega. Piiskop tuletas mulle meelde, et mul on kodus kuus last (kärgpere), kes vajavad oma ema elusana. 

Abort oli jube. See tehti väga õrnalt, keisrilõikena, jättes beebid lootekottidesse. Elav beebi lahkus väga kiiresti.

See oli kohutav. Mulle tundub, et see mõjutas ka minu kallist arsti, kes ei olnud kunagi varem pidanud rasedust katkestama. Mul tekkis traumajärgne stressihäire, mida pidin aastaid ravima, ja peamiselt tekkiski see seetõttu, et pidin üldse aborti tegema. 

Riik ei peaks sekkuma naise ühe kõige valusama otsuse tegemisse. Keegi ei kisu hilise abordi puhul kõhust beebisid välja. Seda tehakse alati humaanselt ja vaid sellistes olukordades, kus loode on eluvõimetu või tugeva puudega ja/või ema tervis on ohus. 

Palun ärge andke oma häält kandidaadile, kes võtab sellise otsuse ära naiselt, kes peab surema või on sunnitud kandma eluvõimetut loodet sünnitähtajani. See otsus on nii valus ja nii kohutav, et see peaks kuuluma ainult lapse vanematele ja arstile.»