Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/21/7913415t1ha350.jpg)
/nginx/o/2016/05/13/5379257t1h8ed2.jpg)
Helsingi, Soome – imeilus ja nõutuks tegev. Kui laevamägi end ankrusse heidab, mina Aleksanterinkatut mööda hulkuma lähen ja sõnu enda ümber lendamas kuulen, tekib mul tunne, mis on tuttav ilmselt igale eestlasele: kuidas on võimalik, et viie miljoni elanikuga riigis räägivad inimesed keelt, mis on nagu Lõuna-Eesti külamurre?
Ja kuigi nende jutt meenutab mõne kolkapoe ees toimuvat joodikute prallet, on nad suutnud endale ehitada selle imelise linna. Ja nad on korraldanud siin Põhjamaade ärifoorumi ja lennutanud kokku tuhandeid külalisi, paljud neist minu sünnimaalt. Jah, just nii, ma olen ameeriklane, kes seilas Soome, et kuulata teisi ameeriklasi, kes on lennanud Soome selleks, et mulle Soomest ja muudest siit kandi maadest rääkida. Isegi rulasõidu ristiisa Tony Hawk on kohal ja messihallis on seatud sisse rularing. Vaat nii äge koht on Soome.