Helsingi, Soome – imeilus ja nõutuks tegev. Kui laevamägi end ankrusse heidab, mina Aleksanterinkatut mööda hulkuma lähen ja sõnu enda ümber lendamas kuulen, tekib mul tunne, mis on tuttav ilmselt igale eestlasele: kuidas on võimalik, et viie miljoni elanikuga riigis räägivad inimesed keelt, mis on nagu Lõuna-Eesti külamurre?
Justin Petrone: pidu Soomes (1)
Ja kuigi nende jutt meenutab mõne kolkapoe ees toimuvat joodikute prallet, on nad suutnud endale ehitada selle imelise linna. Ja nad on korraldanud siin Põhjamaade ärifoorumi ja lennutanud kokku tuhandeid külalisi, paljud neist minu sünnimaalt. Jah, just nii, ma olen ameeriklane, kes seilas Soome, et kuulata teisi ameeriklasi, kes on lennanud Soome selleks, et mulle Soomest ja muudest siit kandi maadest rääkida. Isegi rulasõidu ristiisa Tony Hawk on kohal ja messihallis on seatud sisse rularing. Vaat nii äge koht on Soome.
Pärast päevatööd foorumil sain ma kokku oma eesti sõpradega ja mind kutsuti välja jooma – ikka Helsingi Eesti Majja. Seal saavat eesti jooki juua, eesti sööki süüa ja eesti bändi kuulata. Mainisin seda oma soomlannast kolleegile Niinale, kes norsatas seepeale: «Tüüpiline! Eestlased korraldavad alati endale erapeo.»