Laps ei vaja suurt maja või idüllilisi elamistingimusi, laps vajab oma vanemaid

Foto: SCANPIX

Kui laps on hakanud käituma tavapärasest teistmoodi, näiteks on rahulikust lapsest saanud agressiivne või on tekkinud õpiraskused, siis tõenäoliselt kimbutab teda mõni mure. Kuidas lapse muret ära tunda ja kuidas teda aidata? Emmede Klubis annab nõu lastepsühholoog, pereterapeut ja Läänemaa Rajaleidja keskuse juht Tiina Kütt.

Last võib traumeerida igasugune sündmus: mitte ainult n-ö suured mured nagu koduvägivald, vanemate lahutus või lähedase surm, vaid näiteks ka kolimine ühest kodust või kodukohast teise ja haigused või meditsiinilised protseduurid, reetmine, mahajätmine, aga ka näiteks läbi interneti lapseni jõudvad uudised kuskil mujal toimuvatest sündmustest.

Tähtis on osata märgata muutuseid lapse käitumises ja otsida põhjuseid sellele vaadates veidi laiemat pilti. Millised märgid lapse käitumises viitavad, et laps on traumeeritud? Igasugused muutused: kui seltsiv laps muutub eemalehoidvaks, kui rahulikust lapsest saab agressiivne ja provotseeriv laps jms. Aga ka õpiedukuse langus, muutused söömisharjumustes või unerežiimis, halvad unenäod, erinevad valud (peavalu, kõhuvalu), tihe haigestumine, koolist puudumine, mäluprobleemid.

Kuidas last aidata? Esiteks muidugi olemas olla. Vanemad peaks oma lapsega iga päev päriselt koos olema, päriselt kontaktis. Ühes ruumis viibimine ei ole piisav. Rääkige üksteisega - kuidas lapse päev läks, mis oli hästi, mis valmistas raskusi. Mängige koos, samal ajal muuga tegelemata. Loe väikesele lapsele raamatut ette - see on hindamatu väärtus. Aeg, mil ema või isa ei saa lugeda midagi muud, rääkida midagi muud, vaadata midagi muud, pesta nõusid ega kuulata uudiseid. Lisaks arenevad lapse sõnavara, tähelepanu ja keskendumisoskus.

Ära kunagi naeruväärista ja pisenda ühtegi lapse küsimust ega muret.

Loe pikemalt Emmede Klubist!