Kuus salakavalat märki, et sa oled kohanud nartsissisti

Foto: SCANPIX

Palju on selliseid inimesi, kelle puhul hakkab nartsissism kohe silma. Mõned tüübid tõmbavad endale pidevalt tähelepanu, eriti teiste arvelt. Nad peavad erikohtlemist oma esmaõiguseks ja lähevad närvi, kui seda ei saa. Haavatavad nartsissistid vajavad samuti teiste heakskiitu, aga nende ebakindlus ei ole nii ilmselge. Sellegipoolest meeldib neile teisi ära kasutada.

Doktor Susan Krauss Whitbourne kirjutab väljaandes Psychology Today, et enamasti peetakse nartsissismi kaasa sündinud omaduseks. Miranda Giacomin ja Christian tegid Jordan Wilfrid Laurieri Ülikoolis uuringu, milles uurisid lähemalt nartsissismi kui «olekut» ning tegid kaks olulist avastust. Esiteks leidsid nad, et nartsissistile iseloomulikud omadused võivad olla erinevatel aegadel rohkem või vähem intensiivsed, mis tähendab, et mõni päev võivad nad olla empaatilisemad kui tavaliselt ning mõnikord veelgi agressiivsemad ja vaenulikumad. Teiseks leidsid teadlased, et nartsissistidel on keskmisest kõrgem enesehinnang. 

Kuna sellest uuringust tuli välja, et nartsissist ei pruugi olla kogu aeg silmatorkavalt ülbe ja manipuleeriv, võib olla, et tema tõeline loomus on ajutiselt peidus. Selle ära tundmiseks on aga ka teisi märke.

Kui teda koheldakse tema meelest halvasti, on ta väga solvunud. Nartsissistid on tõrjumise ja kriitika suhtes väga haavatavad. Kui sa ütled talle tahtmatult kehvasti, siis võtab ta seda arvatavasti valesti.

Ta mõjub sulle koormavalt ja sa ei saa aru, miks. Nartsissistis pulbitsev viha võib väljenduda ka selles, mida sina tema vastu tunned. Miski häirib sind tema juures ja sa ei saa aru, mis see on, aga see on tema enda vaenulikkus.

Ta usub, et tema puhul reeglid ei kehti ja töötab neile pidevalt vastu. Kuna nartsissist on kogu aeg veendunud, et talle kehtivad eriõigused, siis ei pea ta sageli kinni reeglitest koduses majapidamises, suhetes ja tööl. Ta ei tekita otseseid konflikte ja ega esita sulle väljakutseid, mistõttu on raske öelda, milles täpselt asi on, kuid ta teeb selliseid väikeseid märgilisi asju, mis annavad mõista, et ta peab end teistest ülemaks. Ütleme näiteks, et sa palud töökaaslasel graafikusse kirja panna, millal tal on vabad päevad ja ta «unustab» seda teha. Või kasutab su partner järjepidevalt tualetis kogu paberi ära ja ei too kapist uut rulli. 

Teda on väga raske juhendada, kui see üldse võimalik on. Nartsissisti, kes peab ennast kõigist teistest paremaks, ei ole lihtne treenida või juhendada. Millegipärast ei jää talle meelde, et ta peab kontrollima seda, mida peab, või parandama enda tehtud vigu. Võib juhtuda, et ta küsib pidevalt sult juhtööre ja siis ise ei täida neid.

Ta muudab pidevalt ilma mingi põhjuseta kokkusaamisi ja koosolekuid. Te olete kokku leppinud, et lähete kohvi jooma, aga su kolleeg või sõber teatab viimasel minutil, et ta ei saa tulla. Pidev viimasel minutil alt hüppamine ja aja muutmine on üks vähestest tüütutest meetoditest, kuidas nartsissist annab oma olemusest märku.

Ta on väga nõudlik suhtleja. Nartsissist nõuab su kohest tähelepanu. Kuna asi puutub temasse, on see ju väga oluline.