Marini õpetussõnad: just nii tuleks komplimente teha! (1)

, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Minust põlvkond vanemad eestlased on sellised toredalt ratsionaalsed inimesed, kes ilukõnelusi miskiks ei pea ja üleliigseid sõnu ei pillu. Naised on komplimentide suhtes veidi skeptilised, aga saada meeldib neid ikkagi. 

Selles valguses on isegi mõistetav, miks vanglast saadetud kirjad mõnda aega tagasi nii populaarsed olid, seal saavad sulnimad sõnameistrid teiste kinnipeetavate poolt vist lausa mingeid materiaalseid hüvesid. Aega on neil ka laialt, nii kirju sepitseda kui nende üle mõtiskleda ja kalligraafiliselt kaunina paberile panna. Miks on lõunamaalaste üles seatud petuskeemidel naiste hulgas nii palju ohvreid, kes on nõus oma varanatukese empaatia- ja hellusehoos laiali jagama? Sest ilusad sõnad teevad nõrgaks, kui neid mujalt ei saama pole harjunud. Kummisaabastes tunkesid kandev vaikne kuid töökas naabrimees tundub selliste meelituste jagajate kõrval mühakast tossikesena ega pääse löögilegi.

Meie, jahedad põhjamaalased, ei oska komplimente vastu võtta, eestlaste rahvuslik passiivsus on teada. Mees, kes tänaval ligi astudes meid ilusaks nimetab, saab halvakspaneva pilgu osaliseks ja peab olema rõõmus, et käekotiga piki pead ei saa. Kui mulle hiljuti üks noormees trollipeatuses kiitvat tähelepanu jagas, rääkisin sõbrannadele temast kui kahtlasest ahistajast. Hiljem sellistele situatsioonidele tagasi mõeldes muidugi ropendan mõttes, oleks ju võinud sirgelt minemamarssimise asemel viisakalt tänada või lausa kerge naeratuse näole lubada.

Samal ajal tunnen mõttes kaasa naabrinaisele, kes jagas paar päeva tagasi oma sotsiaalmeedia kontol kolme aasta tagust mälestust, mil talle öeldi kui ilus ja armas naine ta on. On jah! Mul on vaid kahju, kui ta seda nii harva kuuleb, arvestades kahekordset jagamisväärtust kõigi oma sõpradega.

Nõuandeid meestele

Mehi juhendaksin kahtlaste pick-up line-ide asemel meeles pidama lihtsat tõde, et seksuaalse alatooniga märkus ei ole enamasti kompliment. Mu rinnahoidja korvisuurus on G, uskuge, ma olen oksendamiseni kuulnud tähelepanekuid kui suured ja/või ägedad tissid mul ikka on. Labasest lähenemisest hullemad on ainult lipitsev pugemine ja punnitatud romantika, jätke tagumike hindamised ja pandavuse rõhutamised mõneks järgmiseks korraks, kui tšikiga juba veidi omasemaks olete saanud.

Mees, kellega olin pool tundi ühiste sõprade seltskonnas viibinud, pidas heaks mõtteks saata mulle teade sisuga «Sul on ilus tagumik, seda võiks keppida küll». Jäta rahule mu tagumik, sa suvaline töll! Ei pidanud teda isegi samaväärt nõmeda vastuse vääriliseks, soovitades tal näiteks kopsumahtu kokku hoida, et seda kumminaise täispuhumiseks säästa.

Ei oska hinnata ka suvalisi, tähelepanu saamiseks lausutud ilusasisulisi sõnu, mis minu kui särava isikuga tegelikult seotud pole. Müügimees kaubanduskeskuses, sa võid hõigata mulle järele, kui ilus blond neiu ma olen, aga ma ei sula selle peale. Lihtne otsi lahti jättev tervitus oleks minu puhul ilmselt tõhusam ja mugavam.

Meeldejäävaimad komplimendid, mis mulle kunagi tehtud on, on kas ülimalt armsad oma lihtsuses või siis kerge kiiksuga. Milline naine ei sulaks karuse mehe lausutud sõnade «sinuga on väga ilus koos olla» peale? Ja mõni kõige paremini mõeldud meelitus on väljaöelduna nii armsalt kohmakas, et ajab naerma. Mulle on saunalaval istudes öeldud: «Sa oled nii minu ema moodi!»

Naistevahelised komplimendid

Eraldi sektsioon on naiste omavahelised komplimendid. Lahkelt ja siiralt kiidetakse teineteise kodu, kingi, puhast autosalongi, maniküüri ja kleidikollektsiooni, aga on üks teema, mis mulle eriliselt silma on jäänud. Naised ei kipu neid sõbranna langeva kaalu kohta tegema. Ei teagi mis asi see on, kadedus? Silmakirjalikkus? Ülekaalulisuse ja üha kitsamaks jäävate riiete üle kurtvat sõbrannat lohutatakse südamlikult, kui armastusväärne, särav ja kaunis naine ta hoolimata oma ülikilodest on, aga kui kaal silmanähtavalt kahanema hakkab, saab kiitust vaid küsides või lausa norides. Neutraalsetelt inimestelt on sedalaadi meelitusi oluliselt lihtsam saada, äripartner teisest linnast ei pea paljuks tunnustavalt õlale patsutada ja head sõna lendu lasta.

Kindlasti ei taha ma nüüd manitseda, et komplimendid peaksid olema äärmiselt kaalutletud ja läbimõeldud või puritaanilikult maruviisakas vormis, tehke komplimente! Palju! Ja komplimenti saades ei tasu ka ülemäära kriitiline olla, isegi kui sisu on kahtlasevõitu väärtusega. See, et tegija sind vaatas ning oma peas piisavalt palju head leidis, et midagi meelitavat öelda, loeb ometigi ka. Võib-olla kõige rohkemgi üldse. Ja jagage ilusaid sõnu ka meestele, kõik taimed tahavad kastmist, mitte ainult õitsejad. Piisab vähesest, et teisel oleks tuju taevani.

Tagasi üles