Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kuus asja, mida eestlased jõulupeolt ootavad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: PantherMedia / Scanpix

Kuigi jõuludeni on veel pisut aega, käib pidude planeerimine täie hooga. Et see tuleks tänavu just selline, millest hiljem head räägitakse ja toredaid emotsioone kaasas kantakse, räägib ürituste korraldaja ning juba kolm aastat kollektiividele mõeldud Jõulugala eestvedajaks olnud Janek Reimal, millised on tema senised kogemused piduliste tagasisidega ning mis on eestimaalaste lemmik jõulupidude must have elemendid, et õhtu oleks unustamatu.

«Aitäh, et andsite põhjust end üles lüüa!»

Jõulud ja aastalõpp on rahu ja vaikuse, ent samas ka sära ja sädeluse aeg. Paljude jaoks on see tegelikult üks väheseid hetki, mil põhjust pidulikult riidesse panna ja möödunud aastale järele vaadata. Eestlased ei käi tihti väljas ning sestap hindavad nad erilises atmosfääris toimuvat pidulikkust väga. Külalistelt kuuleme tihti, et ettevõtte aastalõpupidu on see väheseid õhtuid aastas, kus end põhjalikult üles lüüakse – juuksuris käiakse ning uued peoriidedki soetatakse.

«Saal oli väga kenasti dekoreeritud ja seal oli piisavalt ruumi liikumiseks.»

Peopaiga suurus on oluline – inimesed peavad tundma end mugavalt. Laudade paigutus peaks võimaldama hõlpsat liikumist ja võimalust käia ning suhelda kolleegidega. Samas ütlen ausalt, et piisava tantsuruumi olemasolu on siin vaata et veelgi olulisem – kui tantsimiseks ruumi pole, ei ole ka õiget pidu. Külaliste sõnul pole ebameeldivamat olukorda kui tunde kestev kitsas sundasend laua taga. Et õige peoruum ning pidulikkust loovad dekoratsioonid toovad piduliste silmadesse palju rõõmu, näen Jõulugala külaliste pealt korduvalt.

«Toit oli tõeliselt maitsev!»

Jõulud ja hea toit käivad käsikäes. Eestlased hindavad väga traditsioonilisi jõulumaitseid, mis on kvaliteetselt valmistatud. Ka kõikvõimalikud huvitavamad road või traditsiooniliste toitude peenemad variatsioonid on üha enam jõululaual hinnatud. Põhiline, et seda jätkub terveks peoks. Isegi siis, kui kõik muu on õhtu jooksul ürituse korraldajal ideaalselt laabunud, taandub sageli kõik ikkagi sellele, kas süüa oli piisavalt.

«Satun väga harva fotograafi juurde, kuid sain endast ilusad pildid hoopis jõulupeolt!»

Inimesed armastavad näha ja saada endast professionaalselt tehtud kauneid pilte. Paraku satutakse fotostuudiotesse pildistama pigem siiski harva. Pakkudes töötajatele võimalust saada kvaliteetsed fotod jõulupeolt, mille tarvis on end üles löödud ning kust ei puudu õdus atmosfäär – see on emotsioon, mis inimestele meeldib. Ükski meie korraldatud jõulupidu ei möödu enam naljalt ilma fotograafita, sest see annab külalistele kaasa niivõrd palju häid emotsioone.

«Bänd oli super ja nalja sai palju.»

Eestlane on tantsu- ja laulurahvas ning hindab huumorit. Pidu luues mõtleme me oma tiimiga alati, millised inimesed on osalejateks, mida nad hindavad ja millest huvituvad. Sellest lähtuvalt loome ka peo kontseptsiooni. Kõige parem ongi kuulda tagasisidet, kus meelelahutuse pool oli meeldejääv. Soovitan sellesse kindlasti panustada – olles korraldanud Saku Suurhallis toimuvat Jõulugalat mitmeid aastaid, näen, et eestimaalased hindavad rikkaliku programmiga pidu väga.

«Peol võeti aega tänada kõiki töötajaid ja partnereid personaalselt.»

Olgem ausad – suurim kiitus on personaalne tänu. Eestimaalased on küll tagasihoidlikud, kuid ootavad tunnustust. Pidu on pea alati korda läinud, kui jõulupeo ühe osana pööratakse tähelepanu personaalsele tänamisele hea töö eest möödunud aastal. Seega ettevõtete juhtidel soovitan võtta aega tänamiseks. Soe tagasiside on see, mis jääb inimestele pikaks ajaks meelde.

Tagasi üles