Lugeja kirjutab: naistel, kes kannavad musta, on värvikas elu!

Foto: SCANPIX

Postimehe ja Moekuulutaja lugejamängust võtab osa lugeja, kes hindab enim valgeid triiksärke ja tumedaid rõivaid ning ei tunne sugugi muret selle pärast, et see pole tema mehe maitse.

Ma olen küllaltki klassikalise ja konservatiivse riietumismaitsega naine, kui mõelda näiteks «Seksi ja linna» tegelaskujudele, siis ma oleksin ilmselt töise Charlotte’i ja Miranda ristsugutis. Mu garderoobi läbivateks toonideks on valge, must, tumesinine ja hall, enamus on olemuselt kontorirõivalikud, sest noh, ma töötan kontoris ja veedan seal enamuse oma ajast! Ja võibolla mul on tõesti 7 valget triiksärki, aga need on KÕIK erinevad. Samas on mul ka helesinine kunstnahast ratasklošš-seelik, neoonroosa pehmeokkaline kampsun ja rohelised Conversi ketsid, aga ma lihtsalt ei kanna neid samaaegselt, vaid küllap mõnega mu valgetest triiksärkidest.

Ma olen üks neist naistest, kes mitte iialgi ei võta vabatahtlikult oma meest poodidesse kaasa, sest tõenäoliselt ei saa me siis midagi ostetud. Meie maitse naisteriiete osas on lihtsalt nii erinev. Kui oleks tema teha, koosneks mu garderoob riideesemetest, mis teeksid au igale Stepfordi naisele. Heledas koloriidis kellukeselõikelised lillelised kleidid ja seelikud, värvilised tütarlapselikud ehted ja kaunistusega pastelsed baleriinad. 

Sel kevadel läksin poodi eesmärgiga osta endale midagi heledat, suvist ja naiselikku… Ostsin mustad viigipüksid, seega võite vaid ette kujutada mu nägu, kui mu mees osutab mõnele järjekordsele kollasele lillelisele kleidile, millel halvimal juhul on veel vööle seotav lips või midagi sama uhket. Mul on siis täpselt see sama nägu, mille manab ette enamus mõtlevaid inimesi kuulates Donald Trumpi sõnavõtte. Ausõna, ma vahel püüan talle meele järgi olla ja soetada ning kanda midagi, mis talle minu arvates meeldida võiks, aga see päädib tavaliselt sellega, et ma tunnen end terve päeva nii kohutavalt ebamugavalt, et ma pean oma stiilimeele puhastamiseks uue valge triiksärgi ostma ja see kirev iludus maandub otsemat teed mu õe riidekapis. 

Olen tegelikult täiesti kindel, et me oleme teiste inimeste, ka oma meeste silmis ilusamad, kui tunneme end oma riietes mugavalt, enesekindlalt ja hästi - olgu need siis lillelised, kirevad või mustad. Olen alati eelistanud kuulda komplimenti: «Sa näed täna nii äge välja» mitte «Oi kui ilus kleit sul on!» Ehk riietuda tuleks minu arvates nii, et sinu sära tuleks esile, mitte nii, et selga pandu sära sinu oma ära varjutaks.